Archive for May, 2019

Saad 3000 maksad tagasi 3001
May 11, 2019

Kunagi oli prügikastidel silt, valige presidendiks Andres Tarand.  Kõik siis kutsusid teda prügikastipresidendiks.  Praegu on silt:  Saad 3000, maksad tagasi 3001. Eks seegi on prigikastiraha ja prügikastilaen.  Laen tuleb sellest et inimene suhtub erinevalt rahasse. Kui näiteks pead anda kellelegi 100 eurot tundub see  sulle väga suur raha.  Kui keegi annad sulle 100 eurot, siis poleks nagu midagi saanud.  Kui saad 3000,  siis noh, ei olegi see mingi määratu raha.  Aga 3001 välja käi, tundub ülemõistude suur.  Kuigi vahe on ainult üks euro.  Laenu võtta on kerge, aga tagasi maksta peaaegu võimatu. Mõtlesin, et millisest summast algab see, et saamisel ja andmisel on vahe.  10 eurol on vahet, kas annad, või saad.    Vist ei ole vahet.   50 eurol juba on suur vahe.   Kui keegi tahab sinult millegi jaoks 50 eurot, tundub see ülekohtuselt palju.  Aga tasku pista viiskümmend eurot pole nagu üldse mingi raha.  Kerjused teavad seda ja ei küsi kunagi palju.  5 eurot, on see siis mingi raha. Pole ju.   Kerjused aga on üsna heal järjel.

Advertisements

Õnn minu õuel.
May 11, 2019

Kui mul on midagi viga. Näiteks olen sõrme ära löönud,  siis on ta olemas. Igale poole ta läheb vastu ja siis on valus.   Kui pea valutab, siis tunned kogu aeg, et pea on olemas.  Kui silm sügeleb, siis on silm olemas.  Aga kui ikka midagi viga ei ole, siis ei tune üldse et see kehosa olemas on.  Muidgui kui mõtled oma suure varba peale ja liigutad teda, siis tunned et ta olemas on. Aga samas ei ole väikest varvast enne kui teda liigutad. Minul on see niimoodi

Samuti on ka õnnega.   Kui inimesel on psühholoogiliselt kõik korras, siis ta ei tunne midagi, ta pole õnnelik, ega õnnetu, kurb ega rõõmus  jne jne.  Kui tal on mingi hingevalu, küll siis on see valu olemas.   Kui inimene on igati terve, siis ta ei saa olla õnnelik ega õnnetu.  Muidugi kui keegi just küsib, kas ta on õnnelik. Siis hakkab inimene mõtlema, nagu liigutaks suurt varvast.   Soomlane mõtleb, mõtleb tunni või kaks ja jõuab järledusele, et on ikka väga õnnelik.  Tore on vahest õnnelikul rahval külas käia.

õieke väljal
May 11, 2019

Kui märtsis puhkevad Jaapanis kirsid õige, on  maa turiste täis.  Saab ju ka internetist vaadada, aga midagi jääb  sealt ikka puudu.  See pole ainult ruumitaju ja lõhnad, vaid ikka hoopis midagi muud, mis kutsub asju oma silmaga üle vaatama. Mäletan, kunagi oli plaanis Kamtsatkale minna. Vaatasin siis enne minekut tuttavate juures pilte Kamtsatkast.   Ilusad pildid olid. Nägin ka televiisorist mõnda filmi Kamtsatka  vulkaanidest ja Geisrite orust.   Aga kui koha  peale jõudsin, siis oli pilt hoopis midagi muud.  Tänapäeval on informatsiooni  kuipalju.  Saab peensusteni kõik üle vaadata. Keegi on ikka seal käinud ja jälje jätnud internetti. Aga ikka tuleb minna kohale. Mis siis, et sa ei saa  uut irformatiooni ja oma tegevusega informatsiooni taset ei tõsta.  Muidugi on aeg selline, et reisimuljeid  ei ole jagada kellegagi.   Kõik käivad ise ja kedagi ei huvita, kus teised käivad.

Aga likkekestel väljas  ei ole vajadust midagi jagada.   Nad õitsevad.  Tuleb tunda elust rõõmu  ikka edasi.