di di digiraamat April 30, 2017

Võtsin siis raamatukogust lugeri kaasa. Ei jaksa ju kogu aeg neid raamatuid tassida. Igas raamatukogus ootavad lugerid kasutamist. Kui nad tulid, siis mõeldi, et on vägev kaubaartikkel. Aga näe, raamatukogust ei laenuta neid pea keegi. Kuigi tasuta saab. Kui laenutusaeg täis saab, siis pole mingi probleem neid pikendada. Keegi lugerite järgi ei igatse.
Proovisin siis lugerit kasutada. Muidugi olen tehnika käsitlemisel äpu. Läheb lehekeeramine sassi. Valgus on nõrk ja palju muid hädasi lugeri kasutusel. Aga üks vägev asi küll oli. Minu käes oli luger kuu aega, iga päev kasutasin tunde aga laadida teda vaja ei olnud. Oleks telefoni ja arvutiga ka nii, et kuu aega peab vastu ilma laadimata.
Aga ühel ilusal päeval, kui mu vastupanu ühiskonna rünnakutele oli väga nõrk, suutis Elisa mulle kaela määrida “elisa raamatu” . Küll käis kena jutt sellega kaasa. Siis ühel kenal õhtul, kui pimedaks oli läinud, kuskil Belgias, mõtlesin, et kasutan seda. Otsin raamatu, mida tahtsin lugeda siis telefonist välja. Proovisin lugeda, no on ikka pisike see telefoni ekraan. Aga siis tuli meelde Elisa töötaja märkus, et seda saab ka kuulata. Panin siis telefoni kuulamise peale. Eks see lugemine seal natuke veider oli. Kõik ingliskeelsed terminid ja kohanimed loetakse ette nii nagu kirjutatud. Mõtlesin, et harjub ära. Kunagi on ju nii ka räägitud ju. Fraase pole. Pole pause, ainult jutuvada. No sai see raamat siis läbi. Lõpuks oli lisatud kirjandus. Vapper lugeja luges ka need järjest ette. Kuni raamatu viimse puhktini. Proovisin, kuidas meeslugejaga see on. Oli veel hullem. Mõnele kindlasti sobib, miks see võimalus seal muidu on? Aga minule selline ettelugemine ei sobi kindlasti. Eks ma tassi siis kaasa ikka oma 20 raamatut. Raske ta on. Aga lehe krõbin, raamatu raskus, kui lugemine pooleli jääb, siis saad sinna midagi vahele toppida. Kui mu enda raamat on, siis saan lehekülje nurga ära murda.
Nii palju eeliseid on tavaraamatul, et vaevalt et mina enam digiraamatuga ära harjun.

Tehnika areng April 16, 2017

Kunagi arvati et kuri on kõige arengu alus. Kõik, mida tarbime on ju alaguse saanud sõjandusest. Kõik laevad ja lennukid. Telefonid ja internet. Suured rahad liiguvad nii pornotööstuses ja narkokaubanduses ning rahapesus. Aga nemad tehnikat ja tehnoloogiat ei arenda. Võiksid ju, neil vaba raha piiramatult. Aga selliste kurjamite jaoks ei taha ju helged pead tööd teha. Aga oma rahva au ja kuulsuse saavutamiseks, miks mitte. Narkovedajad on võtnud ju kasutusele droonidest allveelaevad ja plastikust poolallveelaevad. Droonid lendavad üle piiri ja veavad asjad kohale. Aga iseliikuvaid diilerdroone nemad ei arenda. Ikka ainult kasutavad. Saavad nad ju alati parima toodangu kinni maksta. Milleks arendada. Nii jääbki arendajatele koht, kust arenduseks raha saada sõjandus. Sõjandus ju iseenesest kuri pole.
Kuri on Muri

tere hommikust! Ole tervitatud, stress! April 16, 2017

Olen autoparklas, siin on sadu autosid. Mitte tavalises parklas, vaid suure lao parklas. Kõik ootavad, kuna neid hakatakse laadima. Mis nad siis teevad. Mõned autod sõidavad kohale, esimene asi, mida nad teevad, on kardinad ette ja seest pimedaks. Mitte just magamise pärast, vaid privaatsustunde pärast. Kui mõni autojuht lahkub autost ja keerab peeglid ka ära, siis ta sinna autosse passima ei jää, vaid läheb ära. Aga äkki keegi ikka arvab, et autos magatakse ja autost küljest juppe varastama ei hakata. Päeval aga mõned üksikud ei tõmba kardinaid ette. Mina tõmban harva kardinad ette. Tahan päevavalgust, tahan vaadet. Privaatsust muidugi ka mina vajan, seepärast otsin kas mõne äärmise koha, voi koha, kus vähe autosid on. Mida siis autojuhtid teevad autos. Mõned teevad süüa. Mõned ei tee mitte kunagi autos sees süüa, vaid auto kõrval. Mõned ka autokastis. Aga enamusaja istuvad nad niisama rooli taga. Mõned vaatavad ka arvutist lõputuid vene seriaale. Enamus aga ei tee midagi. Suits ette ja ükskõikse näoga vaatavad esiaknast välja. Pead ju aja parajaks tegema.
Muidugi kui pead kuskilt pikalt ootama, tekib stress. Huvitav, et seistes tekib, mitte sõites. Mõnel tekib liiklusummikus ka stress. Stressi on igal pool. Mitte sugugi ainult rekkameeste töödes. Ka arstide ja õpetaja töödes on piisavalt palju stressi. Igal pool on.
Pean aegajalt käima firma kontorites asju ajama. Ühes firma kontoris oli silt: Good morning, let stress begin.
Mis selles stressis siis halba on. Autojuhi töös on sedasi, et kui palju stressi kuhjub, siis muutub autojuht hoolimatuks, sõidab kuhugi vastu, kriimustab autot ja enamus avariid tulenevadki stressis. Eriti väikesed avariid, sõidetakse kuhugi vastu või kellelegi külge.
Inimesed teadlikult püüavad stressi vältida. Aga mis teha, kui vahepeal püüab stress sinu kinni. Põgened ta eest, teed jänesehaake, aga äkki ikka lajatab sulle kaele.
Aga nii hea on kui saad natukegi stressist maandada. Enamus autojuhid selleks suitsetavad. Teised söövad kogu aeg. Õhtul kui kaardinad ette tõmmatakse ja päev on läbi, siis kohe kaks õlut hinge alla. Nädalavahetus tuleb end rihmaks juua. Kõik stressist.
Aga ega keegi stressivaba elu ka ei taha. Nii et palun nats stressi ka tänasesse päeva.

hi hi hiirekõrv April 16, 2017

On kevad ja on päike. Lehed on just lahti läinud. Värske leht on nii puhas-puhas. Rohi on nii värskelt roheline. Värske rohu peale saab isegi istuda. Kui suvel rohu peale istud, siis oled varsti putukaid täis. Aga kevadel on putukaid veel vähe. Ka puulehed ei ole veel auke täis tehtud. Nõges kõrvetab küll, aga mitte eriti hullult. Kui vanasti rahval ei olnud supermarketeid, siis kevadel kõlbas juba kõike värsket süüa. Sõid nad ju igasugu asju, aga surid ikka noorena. Tänu arstiteadusele ja heale toitumusele suureneb ikka tervelt elatud aa state arv. Viimasel ajal aga olevat kuidagi pidama jäänud.
Aga keegi ei saa ju ometi haigust armastada. Ikka tervist ja heaolu tahaksime. Rahu ka. Kui meie siin soovime teineteisele tervist, siis lõunapool soovitakse rahu. Meil pole vaja rahu soovida, me ju niigi rahulik rahvas. Meil on tervist vaja.
Aga kevad andis kunagi rahvale tervist vitamiinide ja toiduvaliku mitmekesistamise näol.
Aga nii tore on vaadata kevadist loodust. Vahest on kahju ka puudest, neil on nii palju õisi, et ei kujuta ette, et veel kuhugi üks õis mahuks. Aga meie teame, et nad õitsevad täiesti ilma asjata. See puu küll järglasi ei saa. Aga puu ei tea. Tema aga õitseb.

Lihavõttepäev April 16, 2017

Homme siis on kristliku maailma suurim püha. Täna on vaikne-vaikne laupäev. Aga homme saab juba lihalettidelt võtta mida tahes. Muidugi on see mäng. Sellepärast see tore ongi.
Mulle meeldis kunagi üks mäng, mida õpetas meile üks minu suurmeestest Harri Haamer. Seda mängu kutsuti Kuningapalliks. Kirjeldan veidi seda mängu. Mänguks on vaja palli ja võimalikult palju rahvast. Mudugi on vaja kohta kus mängida. Maha märgitakse suur ring. Väljas ruumi küll ja see ring võib olla ka suur. 10 meetrit ikka läbimõõt. Kuningas palliga on ringi sees. Muu rahvas on vabariiklased ja nad ei armast kuningat. Kõnnivad siis ringist väljapool ja mõtlevad kuidas kuningast lahti saada. Kuningal on kolm elu. Ja tema käes on pall. Kuningas aga tahab endale rahvast. Tahab ju õukonda. Siis üritab ta palliga mõnele vabariiklasele pihta saada. Kui vabariiklane palli kinni ei püüa ja see maha kukub, peab ta tulema kuningriiklaseks ringi sisse. Kui nüüd aga pall jääb väljapoole ringi, siis on pall vabariiklaste käes ja mida nad muud tahavad, kui kuninga surma. Aga kuningriiklased peavad oma kuningat kaitsma. Kui pall jääb ringi sisse, siis saavad kuningriiklased jälle vabariiklastele pihta anna. Siis veel reegel, et pall peab “soe” olema. See tähendab, et enne söötmist ei või otse kellegi pihta virutada.
Vot selline mäng oli. Miks ta mulle meeldis. Ikka sellepärast vist et Harri Haamer õpetas. Aga ka sellepärast, et mängus saab nii kiiresti maailmavaadet muuta. Kord oled täiega kuningriiklane, siis jälle vabariiklane. See on ju mäng.
Eks mängu on elus ka, mitte ainult lapsena. Aga ega ta nii ka pole, et kui tõsiselt asja ei aja, siis mängime. Mäng on väga tõsine asi. Mängus ei naeratata, vaid ollaks vahel kole vihase näoga. Või siis olllakse väga keskendunud näoga.
Leian et see paastuaeg ja muu aasta kalendri järgimine on ka mäng. Mängitakse endaga. Kas ma ikka suudan. Vaatan mis juhtub. Mängitakse ju väga tõsiselt ja kui kaotad on korraks nukker tunne.
Eks räägitakse küll, et kaotusest õpid palju rohkem ja võit on selline pinnapeale rõõm. Aga inimesed tahavad ikka mängu võita.
Homme saab siis üks minu mängudest läbi ja saab võitu tähistada.
Homme on Ülestõusmispüha ehk rahvakeeles Lihavõttepüha. Mõne jaoks munadepüha ka.

Ah jah munadepüha. Olen rekkas. Mingu need keeleinimesed kuu peale, rekka on ikka rekka, mitte reka. Vaja ju mune värvida. Aga kuidas sa saad värvida mune rekkas. Leidsin oma kapist siis paar sibulat. Inglismaalt olin ostnud ühenaelapost karbi valgeid mune. 20 muna ühe naela eest pole ju palju. Nii, valged munad olid. Sibulad ka. Keedupott ka. Siis tuli meelde, et mul on autos puhtaid sokke. Panin siis sibulakoored soki sisse siis munad soki sisse ja sõlm peale. Keedad siis natuke ja pühademunad ongi valmis. Väga ilusad tulid.

Laevuke April 16, 2017

Ma ei tea, mis mul viga on. Mulle ei meeldi laevaga sõita. Aga ikka leian end aeg-ajalt laevas. Mis laeval siis häda on, näiteks minul sõidab ta ümber Poola. Saab päeva varem koju. Kui laevas ei ole, siis mõtled et päris tore oleks. Saab kolm korda tasuta süüa, saab tasuta pesta. mitte midagi ei pea tegema terve päev otsa. Onju hea ja tore. Aga mulle ei meeldi seal miski. Pesemisruum on nii väike et kogu aeg lööd end vastu seina ära, siis see veekardin ronib sulle külge ja igavene häda. Laevasööki kiruvad kõik. Pidi olema liiga soolane, siis kuiv ja maitsetu. On küll kolm televiisorit, aga kuna on Leedu laev, siis leedukad panevad kõik leedu kanalite peale. Muidugi, mis see leedu keel siis ära pole, leedu lapsedki oskavad. Teha seal laeval ka midagi pole. Aga miskipärast saab see laevasõit alati läbi. Saab rattad kõva maa peale ja läheb sõiduks lahti.

mina ja terve maailm April 4, 2017

Kui võtta ainult töö ja inimese suhe on ju asi lihtne. Kui küsida kellegi käest, et kas ta teeb tööd selleks et elada, või elab selleks et tööd teha, siis kindlast enamus küll ütlevad, et nad ikka teevad tööd selleks, et elada. Kuigi käituvad väga paljud nii, et elavad selleks et ainult tööd teha. Ikka hommikust õhtuni. Mäletan, et kui tegelesin äriga, siis ei saanud tööst ka öösel rahu. Ikka mõtted läksid töö peale. Ei saanud ka vabadel momentidel tööst vabaks. Nüüd olen töövõtja. Öösel näen vahest küll und et sõidan, aga väga harva. Kui auto seisma jätan, siis ei mõtle üldse enam sellele, kuhu pean järgmine päev sõitma. Kust mida peale võtma ja arutama, mis teed mööda oleks sinna ikka parem sõita. Õhtul ei huvita kuidagi mind tööga seonduvad asjad. Muidugi kodus ei ole. Ja kui logistik tahtis mind kohe peale kojujõudmist tööle saata, siis ei mingit juttugi, vähemalt viis päeva tahtsin olla vabalt. Ega ma ju ometi ei ela selleks, et tööd teha. Vahepeal tahaks elada ka. Aga elu on mul ikka siin, mitte rekka roolis.
Aga kui küsida, kas mina olen maailma jaoks, või maailm on minu jaoks on juba märksa keerulisem vastata. Kui mõelda, et minapilt tekib meile aistingute, kogemuste ja läbielamiste kaudu, siis seda tajume ju oma enda meelte kaudu. Peaks olema selge, et tajudes eksisteerib maailm meie jaoks. Aga kui mõelda, kui suur on maailm ja kui väike oleme meie, siis ikka oleme ainult tühine osa maailmast. Tühise osa jaoks aga ei saa maailm kuidagi eksisteerida. Ja kui see tühine osa lakkab olemast ei tunne maailm mitte kuidagi selle puudumist. Olgu nii tähtis inimene enda jaoks kuitahes, siis 10 aastatuhande pärast ei ole temast isegi mingit mälestust. Aga mis on 10 000 aastat maailma ajalooga võrreldes, kübe.
Samas pole ma mingi maailma teener. Kui ikka mina peaks olema maailma jaoks, siis peaks ma ju tegema seda, mis maailm vajab ja tahab. Aga ma ju ei tee seda. Mõned arvavad, et nad seda teevad, aga esindavad heal juhul ainult ühte tahku, nagu “rohelised”.
Aga võta sa kinni siis, mida maailm tahab.
Täna rääkis mulle sõber ühe nalja: Ameerikas läks üks poiss tänavariietuses kirikusse. Kiriku vaimulik leidis, et sellises riietuses küll ei sobi kirikus käia ja ütles poisile: Küsi Jumalalt järgi, mis riietuses kirikusse tulla. Tuleb järgmine pühapäev. Poiss on ikka samades riietuses kirikus. Pastor peale teenistus küsib: Kas sa siis Jumala käest ei küsinud, kuidas sobib kirikusse tulla. Poiss vastas: Küsisin küll, aga Jumal vastas et ta ka ei tea. Ta pole ise kunagi selles kirikus käinud ja ei tea kuidas teised riietuvad.
Maailma soove on väga raske teada saada. Maailmas ju on palju probleeme. Inimesi on palju. Aga ei hakka mina neid vähendama. Kliima pidi soojenema, aga ega mina küll seda jahutama ei hakka, peale selle, mulle meeldib soe ilm.
Magedat vett pidi kuskil vähe olema. Aga seal kus mina olen käinud, on teda oi-kui palju. Jah, Hispaanias küll olid kõik jõed kuivanud, aga igas supermarketis saab vett 10 senti liiter. Igas bensiinijaamas on kraan, kust saab tasuta magedat vett nii palju kui jaksad lasta.
Muidugi on maailmas palju probleeme. Ega ma väida, et on mõttetu sellega tegeleda. Aga eks igaüks püüa tegeleda sellega mis talle meeldib ja mis temale sobib. Mõni püüab ka maailma parandada.
Nii ei saagi võtta, et mina ja maailm on kaks eri asja. Nad on ikka üksteisele nii lähedal, et lähevad omavahel sassi.