Tulevik May 27, 2009

Eks me mõtle kõik ikka mida tulevik toob. Kui mitte pikalt, siis mõned kuud ikka ette. Sakslased teevad puhkuseplaane juba aasta ette. Kõik peensusteni välja arvutatud. Tean aga eestis inimesi, kes vaatavad internetist kogu aeg ja siis lähevad kasvõi ameerikasse, kui saavad 4000 reisi koos siselendudega. Aga juba lennukipileti etteostmine on otsapidi tulevikuga aveastamine. Tulevikku aga ei tea keegi. Kui teaks, ei oleks ju tulevikku olemas. Imelik, et majandus ja pangandus peavad tulevikuennustust primaarseks. Äkki on üllatunud, et majandus nii ei käitugi. Venemaa ennustas, et neil majanduslangust ei tule. Aga näe, oh imet, tuli ikkagi. Meil on asi lihtne. Ennustusi küll tehakse, aga süüdi on ainult üks inimene. Ansip. Hea, et meil on Ansip. Aga arvan, et igal riigil on oma Ansip. Nagu igal perekonnalgi. Nüüd mõtlen , et äkki igal isikul on ka Ansip. See kes süüdi on. Kui midagi hästi ei lähe, siis on minu sees olev Ansip süüdi.
Kindlasti on tulevikuennustused müüdav kaup. Kui Maalehes oli 21 mail suve kohta ilmaennustus. Siis lugejaid oli sellel palju. Ennustajaid oli seal mitmeid. Mõni paris naljakas. Raukas väidab järjekindlat et jääaeg tuleb. Mõni ennustab aga järjekindlalt kliima soojenemist. Mõni arvab, et juhuslikkus on olemas, teine ütleb et absiluutselt kõik on determineeritud. Kui saad aru loodudest ja märkidest, on võimalik kõike täpselt ette ennustada.
Praegu ei tea, kas Korea sõda tuleb. Kuskilt ei ole veel võtta ennustusi selle kohta. Aga kui sõda tuleb, on äkki neid ennustusi sadu. Isegi kui kukuks Eifeli torn ümber, on ikka kuskilt võtta ennustus selle kohta. Enne aga ei tea ühtegi ennustust.
Reits käis ka vanal eesti ajal turul ringi ja ültes: Häda tuleb. Aga on selleks vaja olla ennustaja või prohvet. Häda on alati olemas ja tulemas. Mõnes kohas on ikka häda.
Praegu räägime et aasta tagasi oli eestis väga hea aeg. Kaks aastat tagasi ka. Aga ega ta nii hea ka ei olnud, et see kohe värkelt meeles on. Muidugi, ka mul oli töö, mis meeldis, aga ikkagi oli see töö. Töö, mis tähendas pikki äraolemisi ja probleeme sellega seotud. Mäletan, et ka siis trahvi saades, oli seda raske tasuda. Muidugi on nüüd palju raskem. Ei kujuta ettegi, et kui nüüd trahvi saaks. Kuidas oleks seda võimalik ära maksta kahe nädalaga. Mitte kuidagi.
Aga kevad on läbi saamas ju suvi ees. Päev läheb veel pikemaks ja ees on kuu aega valgeid öid. Linnud hakkavad juba kell neli laulma.
Ega mina ei ole otsustaja, kas tulevik on või ei ole. Mina seda vähemalt ei tea.

Võilill May 21, 2009

Vaatan bussisõidul aknast välja. Terve põld on võililli täis. Eile aga enne vihma nägin, kuidas üks kena vanaproua nägi kurja vaeva, et kõik võililled ära hävitada.
Eks me tea, miks võilill halb on. Muru hävitab ära. Aga kui loodust vaadata, siis tundub küll, et kõik taimed on egoistid. Isegi need, kes alandlikult teiste najal kasvavad. Väädid ja liaanid ja seened. Eks kõiki huvitab ainult enda asi
Eile aga nägin kutsikat, kes tundis igast liikumisest rõõmu. Kutsikas ei ole egoist. Ikka tahab ta kellegi peale saba liputada. Karjaloomad ei saa olla väga egoistid. Pead ju pugema, pead lipitsema, pead ka karjas kuuletuma.
Inimkarjas miskipärast hakkab kari ära kaduma. Eestis eriti. Sõidan parasjagu Tallinnst Tartu poole. Vaatan eesti hajuskülasid. Talud on ju meil üksteisest võimalikult kaugel. Teine talu pole hõikekauguselgi. Ei saa kiibitsedagi, mis see naabertalu perenaine seljas kannab. Maailmas aga on asi niikaugel, et üle poole elab maakera elanikest linnades. Linnas tuleb olla teiste lähedal. Saab hõigata, vaadata, kiibitseda, võrrelda. Aga keegi ei keela egoist olla. Keegi ei keela võililli kasvatada.
Kui su aed on võililli täis, siis korralik “aiapede” on tige-tige su peale, et mis sa külvad oma võililli minu aeda. Võilillest on saanud naabri halb iseloomuomadus, lohakuse sümbol.
Minule aga meeldib võilill. Nii ilus, puhtalt kollane. Nii kevade nägu.

energia May 11, 2009

Olen lugenud viimasel ajal hunnik tarku raamatuid. Miskipärast on nii, et kui keegi on mingile tarkusele jõudnud, tahab ta sellest raamatu kirjutada. Kui raamatuipoes käid, siis ei jõua ära imestada, mis asju ikka ära tõlgitakse. Kirjutamine on iseasi. Teadlastel on palju tuttavaid ja sponsoreid, kes raamatute kirjutamist rahastavad. Aga tõlkimisel ja eesti keeles väljaandmisel peab olema ju äriplaan. Et tõlkimiskulud ja trükkimiskulud ikka kasumit toodaksid. Väga vähesed friigid teevad raamatuid mingist segasest missioonitundest. Mina aga neid raamatuid ei osta. Kuna olen nüüd madalalalt lendav lind, siis vaatan ainult raamatulette, kirjutan mõned üles ja sean sammud raamatukokku. Aga seal muidugi neid ei ole. Õnneks on raamatukogudes palju teisi raamatuid. Nii ongi tore, et tahan teaduslikust toitumisest lugeda, aga loen kuidas kosmiline energia mõjutab ja muud sellist.
Tegelikult on tore, et raamatuid tõlgitakse ja välja antakse. Tore, et mõni satub ingliskeelset raamatut lugedes vaimustusse, et just see on see raamat, mida eestlased vajavad ja kindlasti ostavad. Olen küsinud paljude tuttavate käest, kuna nad viimati raamatu ostsid. Ega polegi ostnud.
Seega ma ei teagi, kust energia ikka mulle tuleb. Kas ainult kaloritest, mida söön. Või kuskilt veel. Kas ameeriklased söövad kaloritega end paksuks, või on mingi muu energia veel lisaks neile selleks.
Istun tornis ja vaatan rõdu pealt inimeste askeldamist. Rahulikult kõnnivad nad tänaval. Autodki ei rabele vanalinnas ringi. Päike tuli ka laisalt pilve tagant välja, linnul jäi vidistamine pooleli. Aga lõokesi ei ole vanalinnas.
Tore et üldse linnulaul siin kõlab.

andestuse jõud May 2, 2009

Inimest muserdavad konfliktid. Konflitidega on selline asi, et sageli mõlemal poolel on õigus. No vaata kuidas tahes kasvõi Iisraeli -Palestiina konflikti. On õigus nii juutidel kui ka palestiinlastel. Või võtta Vene-Gruusa konflikt. Rääkisin just tornis vene grupiga. Tuli juttu Talvesõjast ja sõjast Gruusia vastu. Ega minu vastuväited midagi ei muuda. Nemad arvavad ikka, et neil on õigus. Samuti arvavad ka grusiinid. Inimese kasvades ja kujunedes tuleb ikka ette konflikte. Kusjuures on väga sageli mõlemal õigus. Lapsed teevad asju vanemate meelest valesti, aga ise arvavad, et teevad õigesti. Liikluseeskirja rikkujal jääb õigust veel ülegi.
Mul on kulunud viiskümmend aastat aru saamiseks, et mitte patud ei rõhu inimest, vaid rõhuvad lahendamata konfliktid. Rõhuvad ka need sündmused, kus mõnemal poolel on olnud õigus. On täiesti väär rõhutada inimeste patusust. On vale rõhutada pattude andestust. Andestama peab kõike. Ka oma õigusest tingitud asju. Andeks tuleb paluda kõike. Andeks tuleb ka anda endale, et alati pole oma õigus peale jäänud. Andestada tuleb endale ka siis kui oma õigus on peale jäänud ja sellega kellelegi haiget teinud. Ega muidu saagi inineme rahu ja lepitust endale, kui pole kõik andeks saanud ja endaga ära leppinud. Ega muidu pole võimalik ennast armastama hakata, kui andestust ei oma. Ega inimesel ei tule naeratus näole, kui on taga lahendamata probleemid ja kui andestus pole täielik.
Aga naeratada tahaks. On ju tore tunne, kui oled unikaalne eksemplar. Mitte kedagi, mitte kusagil pole minu sarnast. Ei ole minu häält kellelgil , ega minu naeratust.
Ma ei pea kõigile meeldima. Aga ma olen ainueksemplar.
Kevad on ilus ja päike on nii soe……..

Tartu Muusikapäevad 30 May 2, 2009

Vanadest levimuusikapäevadest said muusikapäevad. Hea ongi, et levimuusikast on saanud muusika. Eluaeg olen arvanud, et naljakad on need muusika lahterdamised. Nagu mõne tegemised on tõsisemad kui teistel. Alati mängitakse muusikat tõsise näoga. Järelikult on kõik muusika tõsine muusika.
Minule, kui madalapalgalisele valvurile on muidugi pileti hind liiast. Kui kuuled süldibändi, siis tahaks kuidagi natuke raha tagasi saada. Aga mõne eileõhtuse bändi jaoks ei oleks viiesajast kroonist ka kahju. Igati tore üritus oli. Eks ta kestab täna veel. Aga turistid tahavad torni.