Gruusia May 2, 2017

Kunagi kolmkümmend aastat tagasi käisin üksinda Gruusias. Olin seal oma kolm nädalat, käisin läbi enamus Gruusia kirikutest. Kui kevadel läksin kodust ära, oli mul 50 rubla tagavararaha. Kuu aega olin sellest ajast Krimmis praktikal. Siis hääletasime Krimmist Gruusiasse ja kaks nädalat olime Kaukasuses mägimatkal. Mu kursusekaaslased läksid siis koju ja mina läksin üksinda siis Taga-Kaukaasiasse kolama. Kolm nädalat olin Gruusias, siis nädal Aserbaidzaanis ja kaks nädalat Armeenias. Kui koju hakkasin sõitma, oli 50 rubla mul alles. Selle eest ostsin rongipileti. Olin rongijaamas, istusin oma seljakotil ja mõtlesin, et nüüd on mu sellesuvised seiklused läbi. Edasi on mugav rongisõit koju. Oli öö. Rong pidi väljuma 00.20 . Rong sõidab ette 00.45. Lähen siis oma vagunisse ja heidan oma kupees magama. Hommikul tuleb vagunisaatja minu piletit tahtma. Siis korjasid vagunisaatjad rongipiletid enda kätte. Neil kes sõitsid kupees. Kui näeb minu piletit, siis ütleb, et ma olen täiesti vales suunas sõitnud. Olen terv öö sõitnud hoopis Moskvast eemale. Järgmises peatuses, Groznõis, ronin maha. Hea et pilet veel kehtis, pidin lihtsalt natuke juurde maksma, mis valesti olin sõitnud. Näe, ei lõpe alati seiklus nii, nagu planeerid.
Aga nüüd on hirmus igatsus minna Gruusiasse tagasi. Ronida Gruusia poolsetes mägedes ringi ja minna lõpuks Musta mere äärde varbaid loputama. Aga eks aeg on edasi läinud ja vaevalt ma enam matkakaaslasi leian.

Kus suitsu seal tuld May 2, 2017

Laupäev, peale suurt tormi ja aprilli lõpu lumesadu tulin koju. Seisan õues ja kuulen, et posti otsas elekter krabiseb. Mõtlen, et mis jama, naabrile lähevad juhtmed ju otse. Ainult minu liin on sinna klambritega külge pandud. Aga elektrimehed ju ise panid, pidid ju korralikult panema. Aga krabin jäi kohe järgi ja siis käis naabri maja juures selline pehme pauk. Suur tulekera lõi maja küljest välja. Kaabel läheb seina peale, sealt maja sisemusse. Majas mingit tarbimist ei ole, keegi ei ela seal juba oma aasta aega, või rohkem. Ok, mõtlen, väljas vastik lumelörtsine ilm. Vaatan oma territooriumilt naabrimaja poole. Näen et korstna juurest hakkab suitsu tulema. Tuleb kohale naabrimees. Tema nägi oma toa seina peal plahvatuse peegeldust. Ajame siis juttu ja vaatame katuse poole. Ütlen siis temale, et peaks ikka tuletõrje kohale kutsuma, sest suits ikka väiksemaks ei jää. Kolme minuti pärast on kaks suurt tuletõrjeautot kohal. Ruttu voolikud lahti ja maja juurde. Lõigatakse majja viiv kaabel läbi ja läbi aknta ronitakse sisse. Sees midagi ei põle. Aga suitsu tuleb ikka. Katsutakse katust, katus soe ei ole. Pööning on aga suitsu täis. Siis otsustab tuletõrje sealt augu sisse teha, kus kaabel läks. Kivimaja on naabril. Telliskivimüüri vahel on soojustuseks saepuru. Saepuru siis põles. Tuletõrje võtab siis põleva saepuru seina seest välja ja uhab veega üle ja tulekahju ongi kõrvaldatud.
Hea on linnaes elada ja hea on et tuletõrje nii kiiresti on kohal. Maja eriti kahju ei saanudki. Aga sellest polnud midagi. Uuel omanikul on plaanis niikuinii maja maatasa teha.
Miks ma seda kirjutan. Ikka sellepärast, et kus suitsu seal ka tuld. Aga igast suitsust ei pruugi tulla tulekahjut. Iga lõke ei lähe suureks.
Mäletan, et ükskord ei saanudki lõkke peal süüa teha. puud olid nii märjad, et leeklamp põles kogu aeg, aga puud ei süttinud, ainult tossasid. Muidugi polnud mul selliseid kogemusi, kui mul on praegu. Nüüd tean, et ka kõige märjemate puudega on võimalik korralik lõke üles saada. Aga kus ikka muidu tulevad teadmised, kui mitte kogemustest. Kogemusi saab jagada, aga kellele miski meelde jääb. Kui ma nüüd seletaks, et kui tihedat vihma sajab ja kõik metsapuud on märjad ja kuskil läheduses pole metsakuiva kuuske või mändi, siis saab lõkke üles ka täiesti toore kasega. Kasest tuleb lihtsalt jämedam pakk võtta ja see lõhkuda peeneteks pilbasteks. Okstega ei saa lõket tehtud. Aga segametsast leiab ikka metsakuiva kuuse või männi. Aga ega nende okstega pole ka märja ilmaga midagi teha, vaid on vaja saagida ka juppideks ja paku seespool on alati kuiv puit, mis väga hästi põleb. Muidugi peab olema saag. Mis viga praegu, kui on müügil käsisaed, millega kergesti saeb suure puu läbi. Vanasti pidi kahemehesaage matkale kaasa tirima.