Sünnipâev July 28, 2013

Eks elu ju nii on, et kord sünnib keegi. Sureb muidugi ka, muidu pole sündimisel nagu mõtet. Vastupidi ka. Aga nii ei taha mõelda. Ikka võimalikult positiivselt peab mõtlema. Negatiivsed mõtted tulevad vägisi pähe. Aga tore on ju, kui aastas korra nagu seisatad ja tähistad sünnipäeva. Olen jah vahel kuulnud et tähistatakse ka surmaaastapäeva, aga minu mõttemaailma see küll ei mahu. Surnuid on ju nii palju. Mitu korda rohkem, kui elavaid.
Ega kõiki sünnipäevigi suuda meeles pidada. On ju sugulased kes on puudutatud, kui sa tema sünnipäevi meeles ei pea. Aga kui neid on saja ringis, siis kuidagi ei saa neid kõiki meeles pidada ja valikuid teha, et näe, tema omal käin ja meeles pean, on teiste suhtes ülekohtune. Vahel on aga elutempo nii kire, et endagi sünnipäev läheb meelest.
Aga sünnipäev on tore päev. Mitte kingituste pärast. Asju on loomulikult vaja. Vidinaid veel rohkem. Aga ise ma unistan sünnipäevast, kus rahvas küll oleks, aga kingitusi poleks. Kindlasti käiks külas inimesed teistel palju rohkem, kui ei peaks midagi kaasa viima. Ikka kui külla lähed, peab post läbi käima, sest kuidas sa tühjade kätega ikka lähed. Mõtle, mis teised sinust arvavad, et oled selline koi, või täiesti fantaasiavaene.
Käin tihti Rootsis second hands poodides. Sinna jõuavad kõik sünnipäevakingid. Siis ei või ära imestada, mida inimestel enam vaja ei lähe. Kõige rohkem jääb inimestel üle igasugu nõusid ja raamatuid. Miskipärast on üle inimestel igasugu küünlajalgu. Naisteriietest rääkimata. Neid aga ei kingita, vaid ostetakse.
Eks kinkimisel, nagu ka ostmisel on oma rõõm ja seda ei tasu ära võtta. Aga arvan siiski, et keegi ei käi selleks tööl, et saaks asju osta. Muidugi, enamus inimesi käib raha pärast tööl. Ainult mõnel on õnn, käia selleks tööl, et meeldib seda teha.
Eks minagi käin tööl, et selle eest saab raha. Muidugi sõidaks ka ilma palgata ja vahel maksaks natuke pealegi. Aga eks ma kunagi saa ka korralkku palka ja usun, et kunagi tunnen ma mina rõõmu kingituste ostmisest ja sünnipäevakinkidest. Aeg läheb küll ruttu ja aastad ka, aga lootus jääb ikka, et kunagi…….