Ka halvasti lõppenud lugu võib rahulikult võtta. Olin minagi majanduslanguses omast arust kaval. Töötasin nimest kolmes firmas korraga. Mõtlesin, et keegi ikka välja veab. Aga eksisin. Ei vedanud ükski. Täna sain kõigist kinga. Kole lõpp ju. Ei enam sõida rekkaga mööda kiirteid, ei ela koeraelu. Ilusaid momente jäi mälus palju. Sotimaa järved ja Norra lumised fjordid. Hispaania hoovihmad ja prantsuse viinamarjaväljad.
Aga et elu päris masendav poleks, planeerin tõesti suurt reisi
Eestist sõidaks väikese bussiga Lätti, siis Leedu, Poola, Slovaki, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Türgi, Liibanon, Süüria, Jordaania, Iisrael, Egiptus, Jordaania, Süüria, Türgi, Gruusia, Abhaasia, Venemaa, Eesti.
Mida muud ikka teha, kui tööd ei ole. Ainus probleem on ikka see, kust kaasreisijaid saab. Aga kes veel töötud on on see parim mida teha. Milleks kodus istuda. Milleks tuttavaid kollitada, kas kuskil on töö ripakil. Siis tuleks tagasi tulla, kui majanduskriis otsas.
Nii saab igast halvasti lõppenus loost alustada uus huvitav lugu.