külma hingus March 22, 2013

Päike pastab, aga kuskil puhub külma tuult. Külma tuult ei taha. Päikest aga küll. Ei mina mäleta, et minu eluajal ülestõusmispüha talvel on olnud. Olgu ülestõusmispühadega kuidas on aga 50 päeva pärast on nelipüha. Kased tuuakse siis tuppa. Aga kas sel aastal nad üldse lehte lähevad selleks ajaks.
Aastad ei ole vennad, öeldakse. Aga ega need vennad ka nii sarnased ole. Aastad on ikka vennad. AGa vennad on erinevad.

Kannatus March 22, 2013

Kõik teavad kindlasti, mis asi on kannatus ja mis on kannatamine. Vanasõna ütleb ju: kes kannatab, see kaua elab. Budistid leiavad, et inimese kõige suurem ülesanne on vähendada kannatusi. Selge asi. Aga näe, hakkasin järgi mõtlema mis asi on ikka kannatus, siis asi läks segaseks.
Küsisin ühelt rekkajuhilt, et kui sõidad sajandat korda mööda sama teed neli ja pool tundi, siis on ju see kannatus. Ei ole, ütles ta. See on ootus.
Hakkan mina siis seda teed sõitma, mõtlen, kas ma siis kannatan. Ajan teise autojuhiga sõbralikku juttu, kuulan raadiot. Ei olegi kannatus. Aga ei ole ootus ka. On lihtsalt tee, mida tuleb läbi sõita.
Mõtlen, et kas ma olen kunagi kannatanud üldse. Muidugi neid hädasid, mis ikka söömise ja joomise peale tulevad on ikka vahest. Aga nende kannatamine on ikka selles kinni, et õigel ajal ei saa ära käidud. Häda ikka kannatuseks pidada ka ei saa.
Muidugi valud. Eks ole minulgi hambad valutanud. Eks pea ka kunagi valutas. Valus olemine on muidugi kannatamine. Aga kui midagi ei valuta, kas siis ka kannatus on.
Mõtlen ja mõtlen, leian et ma ei kannata üldse. Ma vist praegu ei teagi, mis asi see kannatus on.
Äkki olen nirvaanas

linnu mured March 16, 2013

Mis on linnukesel muret, mis ta sööb ja mis ta joob. Tema loodab Looja peale, tõstab laulu hääle.
See on tuntud laul, milles ma pole elus aru saanud. Aga laulan ikkagi. Paljudest lauludest mida ma laulan üldse äru saan. Sõjavões laulsin rivilaule, mitte ühestki sõnast ei saanud aru. Aga laulsin. Kunagi ülikoolis oli üks õppeaine vene keel. Seal oli vaja mingist raamatust teatud arv lehekülge tõlkida. Mina mõtlesin, et olen kaval. Võtan muinasjutud, seal on suured tähed, vähe teksti ja suured pildid sees. Läksin aga alt. Muinasjutu keel on väga raske keel. Seal kasutatakse sõnu, mida muidu eriti ei kasutata. Aga mulle see oli õpetuseks, mis on meeles tänapäevani. Väliselt lihtsad asjad, võivad olla üsna keerukad.
Nii ka lindude murega. Mõtlesin selle peale, kui leidsin kuuris surnuks külmunud linnu. Paljud linnud on lõunamaalt kohal. Meil on aga kuni kolkümmend külmakraadi. Ei mingit sööki pole neil kusagil võtta. Lind aga vajab iga päev sööki, mitte nagu haug. Üks vene teadlane arvas, et haug saab aasta aega läbi ilma toiduta. Kirjutas sellest veel mitu teadusartiklit. Hiljem selgus, et koristajal hakkas haugist kahju ja vaikselt söötis teda. Eks neid suuri nälgijaid ole teisigi. Aga linnud ei saa 40 päevase paastuga kuidagi hakkama.
Kui keegi nende eest ikka hoolitseks, ei oleks kevadel ilmad nii külmad.
Huvitav, kui kümned tuhanded linnud sel kevadel külmuvad surnuks ja surevad nälga,kas siis sellel suvel putukad vallutavad maailma.
Kindlasti on kõik millekski hea. Eks see pikk külm ka on hea millekski. Aga ega mina ei peagi sellest aru saama.

Internet kui inimõigus March 16, 2013

Muidugi on internet hea. Veelparem kui tasuta. Aga eks see ole nii nagu tasuta lõunatega. Neid nagu pole, aga ikka igalt poolt saab.
Rekkamehel on nii tasuta lõunad kui ka tasuta internet. Aga eks see ole nii nagu lausega: Parem varblane peos kui tuvi katusel. Kumbagi nagu ei taha. ei ole ei varblasega ega tuviga midagi teha. On küll igatsuse sümbol, aga eks on igatsetud asjadega sama. Kui käes on, pole temaga midagi peale hakata.
Laevades on tasuta internet. Aga venib nagu kaameli ila. Ei oska ma sellega midagi peale hakata. Kui päev otsa laevaga sõidad, saad kolm korda süüa. Hommikul sööd nagu jaksad. On ju päevi oldud vähese söömaga. Lõuna ajal lähed juba vastu tahtmist. Aga pilet on, väärtusega 30 eurot ja pead ju sööma minema. Õhtul ei tahaks üldse midagi, aga meile on ta tasuta. Kui ilma antakse, tuleb vastu võtta.
Kui ilma saab internetti, siis kohe ronid sisse. Aga mida ei lähe, seda ei H. Lõpuks muidugi kuhugi saad, aga seniks on kohvi joodud ja aknast välja vaadatud. Ikka õeldakse, et parem, kui mitte midagi. Aga ei ole parem. Aga ei ole parem, halvem on.
Minul on nüüd töö telefonis internet. Hiiglama vahva. Kogu aeg saab seal internetis oldud. Aga mida sa väikese ekraani peal ikka oled.
Nii on internetiga ka nii nagu inimõigustega. Kui inimõigusi nii vähe oleks nagu internetti, siis tunned ikka end ahistatuna. Midagi teha ei saa. Nüüd mõistan ka natuke venelasi, kes väidavad et Eestis ei ole inimõigusi. Kõike ei saa, mida eestlased saavad. Ei saa riigikogu valida.
Ma tahan ka igal pool tasuta ülikiiret internetti. Aga see jääb helesiniseks unistuseks