Mis meid liigutab ja mis liikuma paneb January 9, 2015

Muidugi neil on vahe. Mõnikord koosneb meie elu ainult sellest mis meid liigutab. Muusika, kunst ja sport ja televiisor peaks ju olema, mis meid liigutab. Muidugi elab kunst muusika ja sport oma elu. Vaevalt kunstnikku otseselt mõjutab, mis läheb inimestele korda. Aga katsu sa midagi ära müüa, mis korda ei lähe. Tunnen aga küll ja küll kunstnikke, kellele korda ei lähe miskit. Ainult oma ideede realiseerimine. Ammu ei täida kunst enam esteetiliste väärtuste kandja rolli. Minu jaoks on kunst ammu ületanud taluvuse piiri ja kaasaja kunsti muuseumi satun ainult siis, kui tean et on tasuta päev. Ega maksa küll sentigi, et seda vaadata.
Olen elus üles kasvanud muusikaga, nüüd leian, et muusikat meie ümber on liiga palju. Vahel on päris hea vaikuses olla. Muusika aga ei saa ka päris omaette olla. Ta vajab tarbijat. Siis leiangi, et enamus muusikast mida toodetakse on igatsusmuusika. Kas igatsus siis ongi, mis inimest kõige rohkem liigutab. Kuna ida filosoofia arvab, et kannatus on kõige määravam jõud, siis kannatusest üle saamiseks ongi igatsus kõige suurem mis korda läheb. Aga näe, idamaad ei viljele nii palju igatsusmuusikat, kui seisundimuusikat. Aga ega seal suurt vahet ka ei ole.
Kunagi arvati, et erootika on üks suurimaid liikumapanevamaid jõudusid. Aga erootiline muusika ja kunst ei lähe küll eriti inimestele korda. Küll aga muu meedia väljanded tegelevad sellega. Erootika ja pornotööstus on siiamaani suur majandusharu. Ikka inimesed meeletult tarbivad seda.
Üks suur asi on uudishimu. Tahad näha asju ja kohti, mida varem näinud ei ole. Aga minul on küll nii, et kui tuleb olla pikalt kodus, siis tuleb mingi äng ja igatsus, et läheks ükskõik kuhu, korraks. Kasvõi Soome.
Eks neid liikumapanevaid jõudusid on palju. Mõnikord ka hirm, teine kord ka arm.
Aga tore on vahel mõelda, mis paneb meid täna liikuma ja mis liigutab meid.

Kitsad ja laiad rajad January 4, 2015

Kunagi käisin palju matkamas. Mitte Euroopas, vaid vene avarustel. Eks ma ole euroopas ka käinud ja seal radasid näinud. Aga see pole see. Valgele inimesele on turvalisuse kaalutustel kõik ette-taha ära tehtud. Mujal mägedes aga on turist teisejärguline. Eks iga riik ja iga koht vaja turiste. See toob ju raha sisse. Aga enamus mägedes on rajad kas loomarajad või koduloomade rajad. Matkarajad kasutavad nii ühte kui teist.
Ühest orust aetakse loomi teise orgu ja siis jäävadki suuremad rajad järgi. Metsloomade ja nende rajadega on teistmoodi. Enamus rajategijad elavad ainult kindlas enklaavis. Ehk ainult ühe oru piires. Seega harva viivad metsloomarajad üle kurude. Aga kui on vaja minna kas paraleelselt jõega üles või allapoole, siis sobivad loomarajad ka väga hästi. On ju mägesid, kus kunagi koduloomi karjatatud pole ja turistid ka ei käi.
Aga minna ju tuleb.
Matkates on selline värk, et raja kitsus pole oluline. Aga liiga laia rada mööda ka ei taha minna. Kui juba autoga saab sõita, siis miks peaks jala käima kui saab autoga. Autoga aga pole mingi matkamine.

Erinevad arvamised January 3, 2015

On suur õnn, kui inimesed on samal arvamusel. Aga elus seda palju küll ei esine. Sattusin ühes parklas seisma venelase kõrval. Tema tuli minug juttu ajama. Rääkis kui hea on elu venemaal. Kui arenenud kõik seal on ja kui suuri muutusi riik on läbi elanud. Kiitis, kui tore on et Krimmi tagasi said. Mõtle, kui rumalad olid kunagi vene riigipead, et Krimmi ukrainlaste kätte andsid. Aga nüüd on kõik korras, ajalugu on korrastatud. Küsisin, et mis jama siis Ukrainas käib, et ei saa vabalt igal pool liikuda. Tema vastu, et ameeriklased on kõiges süüdi. Ma siis küsisin, et kus siis seal ameeriklased on. Tema siis ütles, et ameeriklased käskisid ka ukrainlastel Malaisia lennuki alla. Venelased ainult kaitsevad süütute inimeste elusid.
Mina siis ainult imestasin. Küsisin miks siis ameeriklastel on nii suur huvi Ukraina vastu. Tema siis ütles, et ameeriklased on Ukrainas ostnud palju maad kokku. Ostnud kaevandusi ja sõjatehaseid. Miskipärast aga ei ole mina küll kuulnud midagi nendest ostudest. Tore ju, kui ameeriklased ostsid söekaevandused ära, siis nüüd venelased müüvad Ukrainale ameeriklaste sütt. Aga seda ma kuidagi ei taha uskuda. Pigem usuksin, et venelaste ajud on nii ära pestud, et kõik mis räägitakse on nende jaoks tõde. Aga ega see teisel pool teistmoodi pole. Eks inimene usub ikka seda, mis temale meeldib. Kui see mis räägitakse, ei meeldi, siis ei ole aee kuidagi ka usutav. Minule tuleb ka Pealinn. Loen tavaliselt ka läbi, aga kui ei meeldi see erakond, kes seda lehte välja annab, siis ei usu sealt sõnagi.
Kui loed mõnda raamatut, siis loomulikult, võtad seda nagu on, ja ei usu sealt midagi. Miks peab siis ajalehti äkki uskuma hakkama. Ei saa ju kõiki raamatuid uskuda. Ei saa ka kõiki ajalehti uskuda.
Aga ei saa ka nii elada, et miski nagu korda ei lähe. Midagi mõjub ka ja mingid asjad hakkavad ka külge.
Aga tore on ikka lugeda. Tore on ka venelastega juttu ajada.

midagi uut January 3, 2015

Mina pole eriti uute asjade pooldaja. Käin riideid vaatamas ja ostmas second handis. Samuti jalanõusid ja mööblit. Ei vaja ma uut. Ei ole kunagi tundnud sellest mõnu, et olen esmakasutaja. Keegi ei ole neid asju enne kandnud, või selga proovinud. Mingit sellist vajadust ei ole elus tundnud. Eks see minu viga ole. Muiduig mulle meeldivad terved asjad. Aga vahest ei ole midagi muud teha, kui uute asjadega leppida. Kingitusi ju ei tehta kasutatud asjadega, kuigi võiks. Kuidagi ei tule selline mõte pähegi, et mõni kord võiks tulla kasutatud aasta. Aga ikkagi otsime peas analooge mõne sarnase aastaga. Nagu võiks olla kasutatud aastaga samasugune.
Iga päev on ju lõpuks uus. Aga läheb see ikka nii mööda, nagu oleks juba ette kasutatud. Päev läheb ju nii mööda, et midagi uut ei tee. Kas peakski alati midagi uut tegema. Uute asjade tegemisega peab ka ettevaatlik olema, kui kogu aeg uusi asju teha, siis nii ei saa ka elada. Elu tundub kuidagi pingutatud ja ponnistatud olevat siis.
Aeg-ajalt aga võiks elus olla ka midagi uut. Uued olukorrad võivad muidugi ise tekkida. Eks need olegi kõige toredamad asjad elus.
Ega siis muud, kui head uut aastat