mäed June 20, 2009

Mõtlen tükk aega juba, miks mäed mind köidavad. Mis seal siis on. Mingid sulisevad ojad, mingid lumised laigud ja järsud nõlvad. Paljude kohtadega on elus nii, et igatsed sinna kuhugi kaugele. näiteks palmisaarele. Aga kui jõuad, on kõik kuidagi maine, putukad, sipelgad sääsed ja muud tüütud asjad. Lõpuks oled ise ka oma mõtete ja muredega kohal.
Kunagi oli unistus saada Vaikse ookeani ääre. Nagu maailma otsa minek. Mõtlesin, et seal on jube teine tunne. Sain sinna, aga teist tunnet kusagil. Vesi on vesi, kaljud on kaljud. Ise oled kogu oma olemusega ka seal. Endast ei pääse kuhugi.
Aga mägedega on mul teine sott. Kui pääsen juba kuhugi orgu, kus lumised mäed ümber, tunnen end nii, nagu ei kuskil mujal. Tunnen kohe, et kuulun siia. Mina ja mäed oleme üks. Kõik tavaline on eemal, kuskil all.
Mägedesse pean saama. Paljud ütlevad, et tahavad ka mägedesse, küll oleks tore minna. Aga kui mineku välja kuulutan, on ühel üks häda, mingi üritus, teisel teine häda. Aga õnneks sel aastal päris üksi ei pea ka minema. Kolm inimest tulevad ikka minuga.
Kui keegi kogemata veel tahaks tulla, on siin info.
Väljasõit 28 juuli õhtul, sel aastal. Tagasi Eestisse jõuame 10- 12 august, ka vast sel aastal.
Kuhu minek? Vaat see on juba keerulisem asi. Ükskord läksime Alpidesse, aga sattusime Püreneedesse. Alpides sadas. Seekord läheme ka Alpidesse. Tahaks Sveitsi. Aga kui seal ikka nädal plaanib sadada, siis on veel itaalia Alpid ja prantsuse Alpid. Kuskil ikka on vihmavaba.
Ah jah, palju maksab. Arvutasime, et kui hästi tahame süüa, siis 2950 krooni. Kaks ja pool nädalat seiklusi, nagu polekski palju.
Vot selline seis on mul mägedega. Vahest hava võib lubada, et oled oma elemendis.

turuputka June 9, 2009

Käisin täna turul liha otsimas. Lammas aga ei näinud hea välja ja jäin kana peale. Liha käes ja jalutasin välja,. Seal aga jäi mu pilk peatuma turuputkal. Alumisel riiulil nägin vana nõukaaegseid rahasid. Üherublased, kolmerublaseid, viierublaseid ja kümnerublaseid. Iga raha juures rändasid mu mõtted ajale, kus need rahad omasid elus määratut tähtsust. Kui suur raha oli väiksena kolmerublane. Mis kolmene, isegi rublane oli suur raha. Aga mäletan korda, kus tulin Tartust Tallinnasse laulupeole ja mul oli tervelt viis rubla terveks nädalaks.
Tore aeg oli see, kui suvel sai kolhoosis käia. Suve alguses kõplasime peete. Küll olid valusad pihud ja selg päeva lõpus. Aga töö eest sai isegi kolm rubla päev. Kivikorjamine oli sel ajal palju tulusam. Kui hästi vedas, oli võimalik teenida isegi 10 rubla. Aga seda väga harva. Kindlasti käisime suvel tööl selleks, et raha saada. Mitte rõõmust töö pärast ega sotsiaalsetest kaalutustest.
Oh, igasugu mõtteid ja mälestusi tõi esile need vanad vene rublad.

Suvi June 3, 2009

Talv on kuskil kaugel minevikus. Õunapuud õitsesid nii kiirest, nagu polekski õitsenud. Käes ongi suvi. Aga tulnud on ta kogu oma putukate needuseni. Sääsed, kihulased, sipelgad ja kärbsed ja parmud. Tüütud on nad kõik. Rikuvad nagu kogu suve ära. Mis sa seal rannas lina peal pikutad, kui varst siblib sinu peal mingi putukas. Vaataks pilvi, aga peab midagi kratsima. Mõted, et viskaks külje kuskil oja ääres maha ja kuulaks oja häält. Aga varsti pead hakkama käega vehkima ja pükste pealt sipelgaid ära raputama. Mis moodi saad siis oja häält kuulda, kui tegevus on enesekaitsega.
Ikka lähevad mõtted mägede peale, kus saad rahus kivil istuda. Muidugi on ka mägedes mõnes orus tüütuid kärbseid. Aga enamus kohtades saad ikka vabalt hingata.
Meie suvi on elu koos putukatega. Meie elu koos tüütute mõtetega.