Talv Rootsis December 28, 2012

Eks Rootsis ole Talv nagu mujalgi. Külmal pole riigipiire ju. Aga näe, on ju olemas väljend: Vene Talv.
Lugesime lehtedest, et üle 40 kraadi külma ja kui üle 50, siis Kolõmal ei saadetud lapsi kooli. Muidugi olen olnud ka mina siberi külma tunda saanud, oli jube jah, aga Rootsi külm on ainult siis külm, kui mina seal olen. Minu jaoks külm kõik temperatuurid alla +15. Aga talvel sõidavad uhked rootsi autod kraavi. Mis selles nii erilist on, et sõidavad. Nimelt siin sõidavad autod teelt välja ja jäävadki sinna. Eile oli tee ääres uhke Audi. Kaks meetrit teelt välja ilusti lumehanges. Ainult jalajäljed tulid juhiuksest välja ja läksid suurele teele. Täna hommikul oli auto oma endises uhkuses lumehanges. Keegi ei olnud ei järgi tulnud, ega ära vedanud. Tegelikult oleks ju natuke lund auto ümbert ära aetud ja auto oleks ise välja sõitnud. Aga ju vist on rootsis teisiti kui meil. Vist makstakse kindlustusele nii palju, et kindlustust korvab kõik. Ainuke häda siin rootsis ongi jalgade lumiseks tegemine ja lähedalasuvas bensiinijaamas takso ootamine. Auto pole pereliige, pole südame küljes kinni. Firmades ju samasuguseid autosid, ei pea marki ja värvi ka vahetama. Kohe saab ju uue. Kindlasti ka parema. See auto mis teeääres aga kogub lund peale. Siis miskipärast lähevad aknad katki ja lõpuks sipelgad tassivad ka rattad minema. Rootsis on ikka päris palju autosid teeveertes kevadet ootamas. Nii uhket audit aga nägin esimest korda mahajäetult autokraavis.

Ootamatu lumi December 9, 2012

Talv tuleb alati ootamatult. Aga et Rootsis tuleb detsembris lumi ootamatult, ei oleks osanud küll arvata. Kolmapäev hakkas Rootsis sadama. Sadas päeva, sadas öö. Ilmakaardid näitasid, et kuni 80 cm lund.Lakkas rongiliiklus, bussid ei käinud. Kui neljapäev laevas maha sõitsin, oli pilt ikka üleni valge. Jäljed olid ees ja kuigi pooled sõidurajad puudusid, sai ringikäiva rattaga siiski sõita. Ega mul linna palju asja polnud ja hakkasin Norra poole sõitma. Muidugi teed lumised. Aga talv ju ikkagi. Enne norrad on väikesed künkad. Eesolev eesti auto ei saa kuidagi mäest üles. Raske koorem ja ringikäivad rattad teevad oma töö. Jään temaga juttu ajama.Ei karda ei tema, ega karda mina talve. Kuidagi saab ikka hakkama. Eks tean ka mina, et sügavamatesse lumistesse parklatesse ei maksa minna. Kui parkida, siis kuhugi tee äärde, kust ei jätku mäkketõus. Asi ju selles, et rattad on soojad ja kui peatud lume peal, sulatavad kõik kuus rattapaari endale jäised kausikesed alla. Norras on teed kitsamad ja ka lumesse suhtutakse jahedamalt. Aga näe, Norras polnudki nii palju lund. Eks teed ikka talvised aga sai kuidagi hakkama.
Nädala lõpus tulin Rootsi tagasi, ega mis mind üllatas, kuigi lund tuli tasapisi juurde, olid enamus jalgteed ja jalgrattateed üldse lahti lükkamata. Kuigi neli päeva ju lumesajust. Küsisin kohalikelt siis, milles asi. Vastati, et rahas on küsimus. Kui raha juurde ei saa, ei aja lund ka.
Vahest on lumi, vahest sajab liiga palju vihma. Enam ei aita, kui lumelabida kätte võtad, nüüd ajavad kõik masinad. Seal aga on lepingud ja diilid. Kui reguleeritud on ikka tänapäeva maailm.