õieke väljal

Kui märtsis puhkevad Jaapanis kirsid õige, on  maa turiste täis.  Saab ju ka internetist vaadada, aga midagi jääb  sealt ikka puudu.  See pole ainult ruumitaju ja lõhnad, vaid ikka hoopis midagi muud, mis kutsub asju oma silmaga üle vaatama. Mäletan, kunagi oli plaanis Kamtsatkale minna. Vaatasin siis enne minekut tuttavate juures pilte Kamtsatkast.   Ilusad pildid olid. Nägin ka televiisorist mõnda filmi Kamtsatka  vulkaanidest ja Geisrite orust.   Aga kui koha  peale jõudsin, siis oli pilt hoopis midagi muud.  Tänapäeval on informatsiooni  kuipalju.  Saab peensusteni kõik üle vaadata. Keegi on ikka seal käinud ja jälje jätnud internetti. Aga ikka tuleb minna kohale. Mis siis, et sa ei saa  uut irformatiooni ja oma tegevusega informatsiooni taset ei tõsta.  Muidugi on aeg selline, et reisimuljeid  ei ole jagada kellegagi.   Kõik käivad ise ja kedagi ei huvita, kus teised käivad.

Aga likkekestel väljas  ei ole vajadust midagi jagada.   Nad õitsevad.  Tuleb tunda elust rõõmu  ikka edasi.

Advertisements

There are no comments on this post.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: