päti mõtteviis October 15, 2007

Kümme minutit   tagasi tuli minu auto kõrvale libekeelne iiri sell.  Kena naine lapsega kaasas. Kurtis nagu mustlased, et ei ole kütust.  Vaja oleks kuidagi iirimaa laevani jõuda. Vehib piletiga, naine kinnitab asja ja väike laps ei räägi veel.  Libeda jutuga tahab ta minu paagini jõuda.    Paar liitrit ainult.   Nagu ahjualuse jutt.   Tegelikult kui võtan korraga 1500 liitrit kütust, siis on nagu õhk ka 30 liitrit.  Aga selliste kavalate iiri sellidele on mul valmis pandud kanister, kus on sees viis liitrit diislit.  Palun, tasuta võtku.  Selleks see kanister mul ongi, et hädalisi aidata. Mind ju 5 liitrit ei aita. Mul vaja 30 liitrit, et auto käima saada.   Viis liitrit aga ei rahulda, kuigi palus ainult kahte liitrit.   Küll nad siis naisega palusid, et ma ikka paagist annaks.   Kui ütlesin, et nüüd teen temast ja austost ja tema kenast naisest lapsega pildi, olid ruttu kadunud.    Loomulikult see pole kuri ega väärtegu.  Kauplevad autojuhtide kaest 2 liitrit, aga ahjualusena võtavad 40 liitrit.    AGa iga natukese aja järgi leida lugulaul.   Olen tihti mõtlenud ahjualuse peale.  Loomulikult tulevad iga supilõhna peale neelud. Aga kas inimestel uhkust ei ole.    Kas suur äri on ka siis ainult lolli leidmine.  Tuleb meelde üsna loll raamat “rehepapp”.    mõsnik laseb südamerahus aida tühjaks teha.  Kui vaja juurde, ostab.    Mina olen krattide pärast ennast valmistanud.  Aga tulevad ikka ligi.

Ega pahasid mõtteid ja kummalisi unenägusid ka endast eemal ei hoia. Aga süveneda nendesse ei maksa. Kratid on ikka olemas.    Niikaua kui leidub halastajaid autojuhte.

wales October 15, 2007

 inglismaal räägitakse igat murrakuid.  Walesi keelt ma ei ole veel kuulnud.   Nimesildid on kuidagi arusaamatuid, kuidagi ei oska neid hääldada. On siis see maailma äär siin?  Severn`i  jõe suue.   Mõõna periood. Töus ja mõõn paneb mind mõtlema.  Kuu  mõjutusel  on tõus ja mõõn.  Kas elus ka on tõusud ja mõõõnad.   Kole küll kui on.   Vaatan iga kümne minuti taga merd.  Alati on väljas mudavali.   Ainult kord on vett kaldani täis. Ülejäänud aja mudaväli.  Kas siis teised inimesed näevad sinust ka ainult mudavälju. Kui ainult kord ööpäevas on tõus, kus vesi lainetab kallasteni.   Ülejäänud aja pead vahtima muda.

Oleme harjunud eestis   tavalise merega.  Ookeani mõju pole tunda.   Maailma hingust pole tunda.  Ja arvame, et nii peakski olema.  Et igal pool on niimoodi.  Aga ei ole.  Enamus meredes on tõus ja mõõn.  Raske muidugi seda eestimaalasel uskuda. Taani väinad puhverdavad meile tõusuasja.                             Elus on palju nii, et meil on Taani väinu.   Neid puhverdusi peame normaalseteks ja arvame et igal pool on see nii.   Aga mujal on muda.   Meil ilus liivarand.

mul küll on hea meel, et paljustki olen hoitud, ei tea mis kurjus on, ei tea mis needus, ei tea mis muda.  Liivarand igas rannas.

Igav liiv ja tühi väli……. October 14, 2007

 Täna Sotimaa mere ääres jalutades tuli mulle meede kauge lapsepõlv.Tegime õega Peipsi ääres liivalosse.   Üsna veepiirile, kus veel märg liiv oli.Tegime ilusa kindluse. Parima, mis sel ajal suutsime.  Tegime gooti tornid, linnamüürid.  Kraavid, sillad ka.   Suur ja ilus väike linnus sai.   Valmis sai ja läksime ujuma.Kaugel näeme, et tuleb vene kamp ja tallab lossi puruks.Küll meil oli sellest kahju, ja küsisime  teineteiselt, miks nad tegid seda.Kuigi niikuinii, oleks hommikuks lained lossi maatasa teinud.  See aga ei oleks häirinud.Nüüd oleme õega suureks saanud.   Tema arstib inimesi ja parandab maailma.Mina ikka veel ehitan liivalosse.Ikka ja jälle imestan, miks inimesed lõhuvad neid.

Londoni sügis October 13, 2007

Tänaval kõnnivad siin araabia juurtega inimesed.  Rahvariideid kantakse siin Londonis kindlasti palju rohkem, kui Ankaras.  Ka väikesed lapsed, kes koolis ei käi, on ilusates araabia riietes.   Imelilik, et isegi poisid käivad halatid seljas. Ainult üks asi on neil ameerikalik –  jalas on botased. Tüdrukutel ka. Asi on muutunud viimaste aastatega.  Ju siis inimesed vajasid identiteedi kriisi.  Ei tea, kui eestlastest marurahvuslased laseksid mauseuleumi õhku, kas siis ka eestlased käiksid rahvariietes moskvas ringi.  

Aga mõtlesin hoopis kirjutada miskist muust.   Nimelt minu autos räägib tädi.  Ütleb kuhu sõita on vaja, kust kuhu keerata.  Kes ei tea, võin öelda – navigaator on selle aparaadi nimi.   Mis aga tema ja inimeste vahe on on see, et kui valesti sõidan, et tule kunagi reaktsiooni –   loll, valesti sõitsid!   mitte siia, vaid vasakule oli vaja!  Vaid ei ütle midagi, vaid juhatab vaikselt jälle õigele teele tagasi.                                                                                                                                                  Inimesena ikka reageerime üle.   Mitte selleks ei ütle,et keegi valesti tegi, et ise targemad oleme. Aga ütlemata ka ei saa  jätta.  Kuidas siis saab rääkimata jätte, kui keegi meie meelest valesti tegi.  Aga valesti tegijal on isegi  halb, kui valesti läks.   Oma kommentaaridega paneme eksija umbkaitsesse.  Ja esimesel võimalusel   püüame tagasi teha.   Ja nii on ikka need ülereageerimised meie osa elus.   Hoolime ju teineteisest   ja iga viga (meie meelest viga)  tuleb ju tähele panna, reageerida, parandada.

arvan siiski et elus võiks olla ka nii nagu navigaatoritädiga.  Kui eksid, siis inimene meie kõrval aitab õigele teele. Mitte ei kommenteeri   meie eksimust. 

Suure tamme vari October 11, 2007

Märt, suur blogija. Au temale!  Kirjutas, et suure tamme varjus puud ei kasva.    Minu aias on sedasi, et mul on tamm ja tema kõrval kasvab kohe mänd. 20 cm vahet.  Mõlemad on elujõus. Kumbki ei anna järgi.   Päris suured puud juba. Meetri kaugusel tammest on ploomipuu ja teisel pool meetri kaugusel õunapuu, mis kahjuks ikka veel hirmsalt kannab.   Kui maa on viljakandev, siis kannatab kõik ära.   Aga tean, et on maad, kus ainult mänd saab kasvada ja maad kus ainult kased kasvavad. 

Metsamehed on küll rääkinud, et mõned puud on kurjad, tapavad teise ära, näiteid sellest kui palju. Aga mina ei usu. Asi on toiteainetes. Maa viljakuses.  Kui on piisavalt toitu, siis kasvavad kõik sõbralikult koos.

Päevalehte austan nende kolumnide pärast ja selle pärast et Avo Kokk saab sõna iga nädalal. Sümpaatselt kirjutab juhtimisest.   Hiljuti kirjutas esimese lapse rollist perekonnast.   Et juhiomadusi jätkub perest ainult esimesele.  Teine laps on juba nõrgem ja kolmas ei kõlba kusagile.      Tegelikult on see seisukoht pärit loomariigist.   Ega kaheaastasele hundile üheaastane vastu ei saa.  Tugev saab paremat toitu ja muutub tugevamaks. Kõik jälle taandub tegelikult sellele, et toitu ei jätku.   Kui toitu on piisavalt, et toimi see esimene järjekord.  

Ajaloost on kuipalju näiteid, et kolmas või neljas laps perest on parem juht kui nende vanemad vennad.  Näteks võib tuua Tsingis-Khaani.   Tema aeg hakkas täis saama ja oli vaja mongolitele uus juht.  Kaks vanemat poega jagelesid võimu pärast. Vanemale nagu oleks õigus, aga vanemaga võiks miskit juhtuda ja siis oleks teine.    Tsingis-Khaan aga pani oma järglaseks kolmanda poja.   Kõik me teame teda Batu-Khaanina.  Ronis teine Viini alla ja terve euroopa oleks mongolitele tappa. Aga siis juhtus, et temagi ära suri.   Mongolitel oli aga selline tava, et kui boss maha kärvab, siis uut bossi saab ainult Mongoolias valida.     kogu mongolite vägi läks euroopast minema.   Vaat mis kolmas poeg tegi.

Mina olen ka kolmas laps

Huvid October 11, 2007

Huvid Lugesin mitu ajaloo raamatut läbi. Mind huvitab ajalugu. On mille üle mõtelda ja arutada.Minule sai selgeks, et ajaloos on liikumapanevaks jõuks huvid.  Kas mingi kesrikoja huvid,  türanni huvid,   riigi huvid.    Kui kokku saavad erinevad huvid, läheb kismaks.Kui neid sõbrlalikult lahendatakse, nimetatakse asju poliitikaks. Aga ajaloos on ikka erinevate huvide konflikt jõudnud sõdadeni.   Ega need hvid siis ühesugused pole, mis riike ja riikide piire liigutavad.  Sõdu on peetud väga naljakate huvide konfliktide pärast.    Paljud arvavad, et viimased sõjad on peetud nafta pärast.  Aga ega nafta pole ainukene huvi.  Neid huvisid on viimasel ajal teisigi.Ameerika huvi.  Venemaa huvi.   Aga tegelikult tahtsin inimesest kirjutada,  ajalugu pani mõtlema, et inimeste vahel on samuti liikumapanevaks jõuks huvi.   Ega armudagi ei saa ilma huvideta.   Armunud siis üsna varsti hakkavad teineteise käest huurima, mis huvid on.  Kõikide huvide kohta mainitakse –   oi kui toredad huvid.   Aeg läheb edasi ja igas normaalses peres tekivad konfliktid.  Huvide konfliktid.  Enam ei ole huvid toredad, vaid huvid lähevad lahku.  Huvid on erinevad.  Igal inimesel on erinevad huvid.   Kodurahi nimel siis üks pool paneb enamus oma huvid sahtlisse.  Nagu sõjaski.   Kui Thingis-Khaan nottis maha üle kolme miljoni, siis teise poole huvi nagu ei olnudki.  Pohl-Pot Kambodzas sai suurema hulgaga hakkama, aga    sellest jäi väheseks.Huvita ei saa ka. Kui asi ei huvita, ei pane kedagi asjaga tegelema.  Oma müügimehe perioodist tean, et kõige tähtsam on huvi äratada, Kui oled huvi äratanud, võid müüa mida tahes.    Kristlikus äratustöös  ka, kui religioon ei huvita, võid taguda nii kõvast Piibliga pähe kui jaksad, aga inimesest krstlast ei saa.    Võid emotsionaalselt hirmutada põrgu vägevusega ja taeva ülevusega,  aga need emotsioonid kaua ei kesta.Alfa kursus tekitab usu vastu huvi.   Aga kaua see huvi kestab.  Kaua on asi veel huvitav.Kas kristlaste seas vähe huvide konflikte on olemas. Küll oleks hea,  kui kõigil oleks ühed huvid, Piirid ei peakski väga suured olema.    Ühel parteiinimestelgi samad huvid. Või olgugi perekonnal sama huvid.    Aga kahjuks iga inimene on isemoodi ja huvid on erinevad.Oleks ainult soovi ja tahtmist teiste huvidega arvestada.Ajaloos pole seda olnudKas meie oma elus suudame?