uued asjad

   Kuulasin ja vaatasin täna telefonist reklaamitud saadet, maailma ehitusest ja füüsikute seisukohast.  Ruumi ja aja suhtelisest.   Mina, kui rekkajuht nimetan ikka seda kui pooltarkade inimeste jutt.    Teatakse küll palju, võetakse kõik uus kokku, püstitatakse pilt ja esitatakse seda tõe pähe.  Aga teadlaste jutt, mida nad seletasid 200 aastat tagasi maailma kohta, on praegu nii naljakas.  Eks sama naljakas on ka praeguste teadlaste jutt 200 aasta pärast. 

      Mis mulle siis tänasest Higgsi bosonite, Einsteini kõvera ruumi ja mustade aukude kohta siis meelde jäi.  Kui oleme mingi pinna hologramm, siis on ikka tore küll.  Kui kõik on illusioon ja suhteline, siis ei saa ju olemasolevate asjade üle rõõmu ka tunda.  Aga mina ometi tunnen. Tunnen rõõmu asjade ja asjakeste üle, mis on meie käes ja meie ümber. 

     Rekkad on ühe asja suhtes hellad. Need on kevadised külmakerked teel.   Ei mingit hoiatust ei mingit nähtavat märki. Äkki kerkib rekka üles ja langeb alla.  Kõik mis on riiulites ja sahtlites, on pedaalide all ja keks põrandat maas. Telefonid ja rahakotid kuskil maas jalge all ja pastakad, paberid prillid, raamatud kõik läbisegi.   Ühest arvutist olen juba ilma jäänud, kui kukkus laua pealt alla ja küljega maha. Emaplaat läks katki. Nüüd kinnisest kapist kahe meetri kõrguselt kukkus arvuti põrandale.  Vaatasin kohe järgi. Pilt oli ees ja kuskil pragusid ei olnud. Macbook ikka kõva asi ju. Töötas aga järgmine päev proovisin laadida, vot ei laadinud enam. Arvuti näitab et voolu nagu tuleb, aga protsent muutkui kukub. nagu nokia akstsia. Ega midagi. tuli arvuti välja lülitada ja kodus proovida. Kas aku, laadia või on arvuti pekkis. Õnneks kodus selgus, et laadia ei anna voolu. Teine laadia andis. L ma rõõmsalt arvutipoodi ja uurin, kas ikka keegi ei tooda autolaadiat macbooki jaoks. Küsin müüjalt ka. Ütlen, et macbooke terve maailm täis ju ja et ainult mina ei sõida autoga. Nemad vastavad, et ainult inverteriga saab laadida. Mina vastu, et inverter ju mu laadiaja läbi kärsatas. Nemad jälle, et kes see siis autos arvuti kasutab, autos kasutatakse ikka ipadi. Uut laadijat ka ei hakanud ostma, kole kallis tundus. Terve tee poest koju sõites mõtlesin, et milles ikka asi on, et macbookile autolaadiajat ei teha. Aga välja ei mõelnud. Ega ise ka tegema ei tasu hakata. Teed valmis, siis keegi leiab, et hea idee, hakkab ise tegema, teeb paremini ja mis minul siis sellest kasu on. Sünnipäev aga oli tulekul ja miskipärast kodurahvas leidis, et mul ikka arvuti nii oluline asi. Ja nüüd olen õnnelik ipadi omanik. Jee. Olgu see maailm kuitahes suur illusioon, aga tore kui mingi uus asi ikka rõõmu valmistab.

There are no comments on this post.

Leave a comment