sõnumid

Mõtlen kogu aeg mis sõnumit tahtis Jumal ikka inimkonnale öelda. Hästi, võtame Piibli aluseks.

Vana Testament. Jumal valis ühe rahva, semiidi hõimu. Prohvetid pidid edastam sõnumi. Mis oli nende sõnum. Kartke Jumalat, monoteistlik lähenemine, keelud-käsud olid juba ammu enne judaismi teket olemas. Templid ja ohvikivid ka. Piiblis on neid lihtsalt korratud ja rõhutatud. Aga selge see, et kui võtta aluseks Piibel, siis pidi olema  sõnum, mida sõnumitoojad edasi püüdsid anda. Mõtlen ja mõtlen, aga sõnumist aru ei saa. Mis oli ikka siis see sõnum. Aga ok. Sõnumist ei saa aru, aga vaatame tulemust. Mida kuulis siis Juudi rahvas. Missugust sõnumit ta kuulis. Kuulis 10 käsku. Kuidagi kirja oskasid aga panna 13. Mina loen ja nummerdan, aga 10-t ei saa kuidagi.  Siis veel üle 600 muu käsu. Mida aga minu silmad näevad. Mustad mantlid,laia äärega kaabu,  palmitsetud patsike kõrva ääres. Kindel kosher toit, inimeste ümberlõikamine. Veidrad kombed veel lisaks. Siis veel see rahategemise oskus. Piibli järgi aga inimene Jumalast aru ei saanud.
Piibli järgi Jumalal kohe ei jäänud muud teha, et inimesele midagi kohale jõuaks, kui oma Poeg kohale saata, kes otse teeks selgeks mida Jumal ikka tahab. Eks me tea, mida Jeesus rääkis. See on kirjast neljas evangeeliumis ja apogrüügilises “Jeesuse sõnades”. Rääkis mis ta rääkis. Tegi mis tegi. Aga mida inimesed aru said. Idas kummardatakse pilte, koogutatakse pühalikult toanurka. Lõunas krõbistatakse näpu vahel mingeid kuulikesi ja pühakodades käib mingi pingviiniparaad. Läänes karjutakse nii kuidas jaksatakse, hüpatakse ja tehakse muid veidrusi. Põhjas käivad mustas pikas kitlis  mehed surnumatjate nägudega ringi.
Kas sõnumist, mida Jumal Jeesuse kaudu edasi anda soovis, on siis tõesti nii keeruline aru saada.
Mul tekkis hiljuti mõte, et kellele siis Jumal sõnumi saatis. Kas vanas testamendis iisraeli rahvale, uues testamendis kogudsele. Või kogu maailmale tervikuna, või ainult üksikisikule. Aga äkki kõigile korraga. Nii minule, teistele, kogudusele, rahvale ja maailmale.
Aga tee või tina, sõnumist pole aru saadud. Kui oleks, ei tehtaks selliseid veidrusi. Kui mina oleks aru saanud, ei teeks ka selliseid veidrusi. Kui sõnumist oleks keskajal aru saadud, poleks nõiajahte, inkvisatsiooni, ristisõdasid.
Eks tuleb siis raske tee ette võtta ja üritada sellest aru saada, mida Jumal on tahtnud nii minule, kogudusele kui ka rahvale seletada.

Eks alati tuleb esile neid, kes just teavad, mis on sõnum. Neid sõnumikuulutajaid ju ikka jagub.
Nii et polegi karta, et mina selleks hakkan.

Minule aga on sõmum lumehelves, lume all olevad puud ja voolavad veed.  Kõrguvad mäed ja vulisevad jõed.

Aga kui lugesin raamatust sõnumit, et peate roosipärga lugema hakkama, siis kuidagi ma sellest küll aru ei saa.