sõnumitoojad ja muud

Mõtlen mitu päeva sõnumitoojate ja teiste tegelaste peale. Olen neid lugenud ja vaadanud. Tuletanud hulgana meelde. Kõige suuremaks sõnumitoojaks peab ennast Muhamed.   Võib-olla on tal õigus.  Olen kaks korda Koraani kaanest kaaneni läbi lugenud. Minuni ei ole sõnum kohale jõudnud. Olen lugenud kõiki prohveteid (kes ongi sõnumitoojad), mida kätte ole suutnud saada. No ei saa aru nende sõnumintest.

Seega on viga minus,  mõten praegu. Kõigil võib olla õigus.  Kõigi võivadki sõnumid olla. Miks peaks nad valetama.    Aga võib olla on ka minul õigus,  et piisab, mis maailmas on. Universumist, loodusest, mikrokosmoses, fraktaalkujunditest jne jne.   Sõnum tuleb nii kunistist, muusikast, igapäevasest elust. Milleks ongi teksti vaja.

Aga mõnele vast siiski on.  Olgu siis õigus kõigil.  Olgu need väiksed templid Indias. Olgu stuupad budistlikes maades, olgu rahus moseed muslimi maades.  Olgu sünagoogid ja katedraalid.

Olgu rahu iga ühe südames. Sõnumita, või ilma.

Aga ega ma ei saa. Otsin ikka sõnumit.  Vaikselt.  Aga, kui leian, küll siis kirjutan.