Tsernobõl

Vaatasin ka siis seda seriaali. Raske öelda, et meeldis. Muidugi mäletan seda. Üht-teist ka räägiti. Nii mõnigi tuttava-tuttav käis seal kohal. Eks sõtsin minagi sealt kogemata autoga läbi paar nädalat hiljem ja kuna autost väljas ei käinud, siis pesti ainult mingi lahusega auto üle. Aga kuidagi elasid inimesed üle, mitte kõik muidugi. Nende katastroofidega on üldse nii, et palju surevad aga miskipärast mõned jäävad ellu ja saavad rääkida. Mõned sealt tugeva kiirituse saanud mehest, elavad rõõmsalt siiamaani. Muidugi oli see suur õnnetus. Samas Sosnovõi Bor oli ju meie külje all. Aga ega igas aatomielektrijaamas õnnetusi ei juhtu.
Kui niipalju suuri ohuallikaid on olemas, siis on minu meelest üldse ime, et nii vähe juhtub õnnetusi ja avariisid.
Muidugi on hea et nad selle seriaali tegid. Inimene ju unustab, unustab katastroofid ja õnnetused. Mäletan, kui Estonia uppus, teadsid pea kõik inimesed, kus asub Eesti. Nüüd aga ei tea pea keegi kus Eesti on. Aga ega siis ometi ei taha keegi et õnnetuse kaudu meenutatakse. Ja lõpuks, miks see nii tähtis ikka on, kus Eesti asub.

There are no comments on this post.

Leave a comment