Parim töö

Istume viie rekkamehega ühes lauas ja ajame juttu. Mehed ei ole esimeses nooruses. Pikk elukogemus on seljataga. Teinud on nad mitmeid töid. Enamus on seotud autodega. On olnud väikeste koormate vedajad, on olnud pakiaouto juhid, on olnud taksojuhid. Sõitnud liinibussidega, vedanud turiste bussiga ja sõitnud igasuguste rekkadega. Uurin siis, mis on halba kalluritööl, mis on halba bussijuhiks olemisel, mis häda on täishaagiste sõidul, mis poolhaagistega sõitmisel. Üleüldse tahan teada, millist autot peavad nad kõige paremaks ja milline töö on kõige rohkem kontimööda.
Need viis rekkajuhti leidsid siis, et kalluritööl nagu pole midagi viga, aga väga sessoonne on. Talvel pole suurt peale lumevedamise midagi. Suvel aga lähevad päeva liiga pikaks. Üleüldse pidi väga must töö olema.
Bussijuhina pidi veel hullem närvidega mäng olema. Pea ülepäeviti leidub mõni pahatahtlik sõitja, kel iga su liigutus närvidele käib. Küll sa ei pidurda korralikult, kui sõidad liiga kiirelt, siis küll teed valest möödasõitu. Iga asja kohta on neil ütlemist.
Turistid pidid jälle bussid täis lagastama. Alati pead nende jäätmeid ja okset koristama.
Poolhaagisega sõita pidi ka halb olema. Need on tavalised rekkad. Pidi kõvast raputama.
Talvel libedaga pidi ka halb olema. Mina ju sõidan kogu aeg poolhaagisega. Nüüd siis tean, kui kehva tööd teen.
Kõige parem pidi ikka olema sõita 25 meetrit pika täishaagisega. Pidi olema suur ja stabiilne, talve sõida nii kiiresti kui tahad, ikka püsib hästi teel. Ei pidanud raputama ega põrutama. Parim liiklusvahed mehele.