Õunapuu

Minu jaoks on lemmikaastaeg õitsev kevad. Kunagi otsisin maja. Olin noor ja raha ei olnud. Olin aga just abiellunud ja esimene laps olemas. Elada oli vaja kusagil. Panin siis lehte kuulutuse:
Ostan remonti või kapitaalremonti vajava maja, vanainimene võib elama jääda. Tol ajal tuli alati ise aktiivne olla, kui midagi tahtsid. Kui tahtsid midagi osta, tuli kuulutus lehte panna, kui tahtsid müüa, tuli kuulutus lehte panna. Inimesed häbenesid. Tol ajal ju telefoni ei olnud, said alla panna aadressi kuhu kiri saata. Aga kõik sugulased ja tuttavad lugesid lehte ja ka kuulutusi. Igaüks teab ju aadressi järgi inimest kokku viia. Näe, tema ostab.
Aga oma kuulutuse peale sain mitu kirja, nendelt, kes tahtsid maja ära müüa. Sain ka kirja maja kohta Tüve tänaval. Kui vaatama tulin, uppus aed õunapuuõitesse. Õunapuid oli üle 30 ja kõik olid õites. Õunapuude vahel oli väike-väike maja. Midagi ilusamat ma ei kujutanud ette. Siin olen siis elanud nüüd üle 30 aasta. Õunapuud olen küll enamus maha saaginud. Pirnipuud ka. Aga mõned on ikka alles ja õitsevad praegu. Ikka meenub mulle see kevad kui maja ostsin.