AASTAAJAD

Olen Rootsis. Tuleb meelde vana aeg, kui kutsuti Prantsusmaalt Benardott Rootsi kuningaks. Tal oli naine Desiree. Ta käis korra Rootsis. Mõtles, et Rootsis on igavene talv. Enamus aega lumi maas ja teine aastaaeg on roheline talv. Loomulikult, kui mõelda, kuidas tol ammusel ajal reisiti, oli muidugi alati külm. Eks minul on ka ju küte enamus aega sees. Aga katsu sa tõllas olla Rootsis. Jube külm ju. Aeg on edasi läinud. Nüüd mõned arvavad, et on samuti kaks aastaaega. Suusailm ja kehv suusailm. Aga samas on nii paljud uhked, et kui enamus inimesi maailmas peab kannatama kahe aastaaja, märg ja kuiv, siis meil on ikka neli aastaega.
Mõtlesin, et enamus rahvastel on neli ilmakaart oma nimetusega, siis meil on kaheksa. Soomlastel on muidugi ka.
Aga kui oleks kaheksa aastaaega, missugused nad oleksid. Mõtlesin ja mõtlesin, aga sain neid kokku kümme.
1. Jõulutalv. See on see, kui maha tuleb ilus lumi. Jäälilled tekivad akendele ja kui esimene härmatis tekib puudele, siis ei jõua puu võra ära imetleda, kui ilus. Esimene kohev valge lumi ja järvejää on ikka väga ilus.
2. Südatalv. Südatalv on siis kui lumi ka külm on tappev. Kui valus on uksest välja minna ja mõted, et küll on mõttetu aeg. Sajab ja sajab lund.
3. Kevadtalv. Jääpurikate aeg ja heleda päikese aeg. Härmatis on juba ebameeldivaks läinud ja lumesadu enam rõõmsaks ei tee. Lumi pole enam kohev, Aga lootus on et vajub kokku ja sulab kunagi ära.
4. Urvakevad. Pajuurvad on kui väikesed jäenesed. Lepaurvad vajuvad pikaks, lumi on sulanud aga loodus ikka veel passib. Kevadveed sulisevad küll ja jää muudkui kaob nii jõgedelt kui järvedelt.
5. Õiekevad. Mis saab veel ilusam olla, kui kõik läheb järjest õitsema. Mis saab olla ilusam õrnrohelisest metsast. Kirsid õitsevad, õitsevad õunapuud ja kõik loodus tärkab.
6. Jaanisuvi. Algab see sireli õitsemiseajaga. Suvelilled algavad õitsemist, Linnud laulavad veel nii mis kole. Kõik on roheline ja kõik kasvab . Sääsed, kihulased ja parmud võtavad oma osa.
7. Südasuvi. Kõik lilled mis vähegi õitseda tahavad, õitsevad. Kõik saab küpseks. Loodus näitab oma lopsakust ja kõik mis annab veel kasvada kasvab. Lind enam ei laula.
8. Vananaistesuvi. Pimedad ja soojad õhtud. Punetav päikeseloojang ja rünkpilved taevas. Kõik on koristatud ja lilled on ära õitsenud. Lind paneb soojematele maadele minema. Loodus hakkab juba värvi muutma.
9. Kuldne sügis. Lehtpuud muudavad värvi. Nii tore on puulehtede krabin jalge all. Päev on juba päris lühikeseks jäänud ja kütma peab juba päris korralikult. Viimased viljad veel ja hommikul on loigud jääs. Aga rabasse minna on sel aastaajal kõige parem.
10. Hilissügis. Tuul viib viimased lehed ära. Vihma sajab ja sajab. Külm tuul lõõtsub. Kui kuskil on veel pori maailmas, siis see on poriaeg. Väljas ei taha enam keegi olla ja kamin on sellel aastaajal parim koht.

Nii lõpevadki minu kümme aastaega. Aasta sai kohe pikem.
Muidugi võiks nimetada minu aastaaegu teisiti jättes ära liite kevad suvi või sügis. Noh nagu näiteks urvaaeg või poriaeg, jöuluaeg ju ometi on.
Miks siis kuud ei kõlba. Kuudel ka ju oma nimed. Nagu küünlakuu ja lehekuu, või lõikuskuu. Aga need on jäigalt kuuga seotud. Mina küll ei ole loodusel mingit seost kuuga veel tähele pannud. Aastad ju pole vennad. Aastaaeg ikka tuleb siis, kui tahab