Valgevene

Ammu polnud käinud Valgevenes. Praegu mõtlen, kas üldse. Jah, kunagi ülikooli ajal hakkasin hääletama Kaukasusse. Siis läks tee läbi Pihkva, sealt Gomelisse- Minski- Kiievisse jne jne. Pidi Valgevene ju vahele jääma. Aga siis oli ju kõik üks venemaa. Muu maailma jaoks olime ka meie venemaa osad. Mäletan ühest korrast, kui olin valgevene poes. Minu ees küsis Peterburi venelane midagi müüjalt. Müüja keeras selja. Natukese aja pärast pöördus minu poole ja küsis, mida mina soovin. Venelast nagu polekski. Mina aga kuulsin mis venelane tahtis, küsisin oma puuvene keelega seda mis venelasel vaja ja nii ta saigi oma kauba. Hiljem see venelane kurtis, et näe, ei armastata venelasi kuskil. Ja need olid 70 – ndad aastad. Muidugi tuleb praegu meelde, et sai mingid Valgevene viisad aetud transiidi jaoks, oli vaja minna Ukrainasse. Siis mäletan valgevenest ainult kohalikku raha. Oli riik, kus on kerge olla miljonär. Nüüd olen mitu päeva olnud Valgevenes, aga ega raha kurssi ikka ei jaga. Neid nulle paberrahal. Küsisin, mis on kõige väiksem rahaühik neil. Pidi 50-ne olema. Minul kui midagi poest on vaja läinud, maksan kaardiga. Siis ei pea kohalikku raha vahetama.
Missuguse mulje siis Valgevene on jäänud. Ei saa isegi aru, kuidas nad siin elavad. Palgad 200 dollari ümber. Hinnad ka odavad pole. Kütus küll odavam kui Venemaal. Aga ega ainult kütusest ei ela. Neile aga on seegi kallis.
Kui Ukrainast jäi mulje, et on nagu Poola, 10 aastat tagasi, siis Valgevene on nagu Valgevene 10 aastat tagasi. Tõsi ta on, et ega ta viimase 10 aasta jooksul midagi muutunud pole. Nii palju vene päritoluga autosid sõitmas pole ma kusagil näinud. Nii palju hobuvankreid ei ole ka Rumeenias.
Majad nagu ikka vene majad. Madalad, ühekordesed puumajad. Värvitud erksate värvidega. Mitte kõik aknaraamid pole siniseks värvitud. On ka valgeid. Majad ei ole ka kõik sinised. On ka kollaseid ja valgeid. Nägin ka paar kivimaja. Teed on siin üllatavalt head. Külavahel on ikka vilets, aga kus nii pole.
Rääksin mitme inimesega. Eks nad on tüdinenud oma patkast. Aga valima lähevad uhel häälel ikka teda. Igatsevad liitu Venemaaga. Eriti riigiametnikud. Siis pidi palk 10-ne kordseks minema. Tasub ju siis unistada. Kurtsid kõik, et maavaru pole, pole ressursse, mida müüa. Enamus kaupa veetakse sisse. Mina mõtlesin, et mida sel Luxemburgil nii väga on, aga hästi elavad. Aga neid on vähe. Valgevenelasi palju ja maa on päris suur.
Tore oli olla Valgevenes, näha nende külasid ja nende hilissügist. Aga hea on elada Eestis