Free hug

Istusin paar päeva tagasi Londonis,  Rahvusmuusieumi ees. Seal on ilusad purskaevud ja liigub palju rahvast. Istun sinna muru peale maha ja hakkan kaasavõetud raamatut lugema. Ilus soe sügispäev oli.  Väljakul muuseumi ees on üks sõpruskond siltidega väljas. Käivad rahva seas ringi ja näitavad silte käes.  Sildi peale on kirjutatud FREE HUG.  Igalühel oma moodi. Mõnel ka hispaania keeles. Vaatasin siis kuidas inimesed käituvad. Ega neid palju ei olnud, kes asjast aru said. Et lihtsalt kallistus oli nendel sildikandjatel pakkuda. Kallistus täiesti tasuta.  Nii olid nad valmis kallistama kogu väljakutäit.

Vaatan ka mina, kes siis kallistavad. Ameeriklased kohe.  Aga ei ükski pilusilmne ei olnud nõus kallistama. Hispaanikeelsed aga lisasid kallistustele ka suudlused.

Kuidas nad siis kallistasid.   Mehed nii vaoshoitult. Korra ümbert kinni ja siis mõni patsutus selja peale. Mõni tegi selja peal käega ringi.  Naistel tuli see asi kuidagi südamlikult välja.  Nii oma kolm tundi oli see üritus, siis läksid nad vaikselt laiali.  Eks väsi ka kallistajad ära seal väljakul seistes.

Minul aga raamat läbi ei saanud ja päike pastis ikka soojalt edasi.