Rännaku toit.

Rännaku toit on alati hea.  Olen sõitnud rekkajuhina laeva peal.  Ikka nii, et neli ööd  nädalas  laevas.  Sellega käib kaasas rootsi laud.  Ja kuidas rekkajuhid virisesid rootsi laua üle. Maitsetu toit.

Pole sellest nädalatki möödas, kui nädalavahetuse veetsin Dresdenis.  Minu kõrval võtsid platsi kaks türklast. Eks ma siis vennastusin nendega. Jõime koos teed ja tegime koos süüa.  Ei midagi erilist ei teinud. Kord pakkusin mina neile Salvesti seljankat.  Siis nemad mulle mingit nende pudru taolist.  Mõlema toidud olid imehoead.  Siis tuligi mulle meelde laevarekkameeste virisemine toidu üle.  Kui meil seal türklastega Elbe ääres oleks natukegi seda jäätisevalikut mis laeva peal. Küll oleks me selle üle rahul. Kui kõht on tühi, siis on tegelikult iga toit hea.

Alati olen imestanud, miks on see prantsuse pikk sai prantsusmaal nii hea. Miks eestis see nii hea ei ole.  Aga ilmselt on see sellepärast, et oled oodanud seda saia ja ega kõht pole ka koduselt kogu aeg täis. Aga ei saa ju kodus olla nii ragu reisil, et kõht on tühi.  Siin peab ju kõht täis olema.  Külmkapp on toitu täis. Kui see tühi, on kodupood lähedal.

Rimi, oh kui kole oli kunagi see nimi.  Aga nüüd on selle nimi kuidagi ükskõikne, ega ei mäletagi enam nii häisti, mis oli selle poe nimi varem. Vist Citimarket.  Aga näe, kindel ei ole.

Ega Rimigi viimane nimi pole.  Kindlasti uus kosilane annab uue nime.  Tore on elada Eestis, kus kõik toiduained on kallimad kui Euroopas. Aga veidi odavamad kui Norras ja Rootsis. Soomest vist kah. Aga eks tahame ka rikas põhjamaa olla ja sinna me oma hindadega ronime. Muidugi saan aru, et siin väikeses Eestis ei olegi võimalik midagi odavalt toota.  Bensiin peab ka meil kallim olema. Pranstlasi  ja Hispaanlasi on palju, las neil olla kõik odavam, kui meil.

Kodu remondi käigus sattus mulle kätte vana kütusetsekk.  Liitri hind oli 3.50.  Tuli meelde see aeg. Aga siis oli ka kütus kallis.

Aga olgu nende hindadega kuidas on.  Elu on siiski ilus.  Pilved taevas on ilusad ja soe on ju.