Sõnumid

Kõigil prohvetitel on sõnumeid tervele maailmale. Või mingile rahvale. No kui rahvale pole, siis mõnele isikule.

Arvasin minagi nii, et kui on sõnum, siis on see teistele, või avalikult kuulutamiseks. Rääksin ja kirjutasin minagi hoolivusest kui sõnumist, rääksin, nagu oleks ta teistele. Aga tegelikult oli see sõnum minule. Mina olin asjade ja inimeste suhtest hoolimatu, olin hoolimatu ka nende suhtes, kes minust hoolivad. Kui maailma parandada, siis saab siis saab ainult läbi enda. Kui mõni prohvet turul köhib ja ütleb, et häda tuleb, siis ei lähe see küll kellegi korda.

Olen väga palju mõelnud hoolivuse peale. Kuidas saan ma selles ennast parandada. Kuidas mõelda rohkem ka neile, kellega elu kokku viinud on.

Kui mulle sai selgeks, et ela nii, et tänane päev oleks parem kui eelmine. Tegutse nii, et pärast oleks maailm parem paik elamiseks. Ela nii, et kui sind enam ei ole, oleks maailm parem koht, kui oli enne. See pole ju midagi uut. Aga minu jaoks oli. Ka see sõnum on sõnum minu jaoks. Ainult nii ma saan asju paremini teha. Elu paremini elada. Kasvõik koristada. Kui maailm läheb oma rada, saan mina ikkagi midagi parandada. Luua enda ümber parema maailma. Ei looda, et maailm sellest muutub, ei looda palju suurt. Aga midagi läheb paremaks. Minu päev, minu elu – need kellega seotud olen. Need saavad paremaks minna. Ei saa ma öelda, et mul kõik ülesmäge läheb, et olen meteoor. Aga elu on ilusam. Inimesed mu ümber on toredamad, maailm mu ümber on parem.