Norra aastaajad

Üks autojuht ütles et ta ei lähe kunagi Norrasse. Läheb ainult Oslosse. Tema Norra tööd ei tee. Aga mina pole kunagi varem Bergenis käinud. Olen palju kordi küll käinud küll põhjas Nordkapis, küll lääänes Haugesunis, ja ka Stavangeris. Aga näe, Bergenis ei olnud käinud. Kõik räägivad et on ilus tee. Üles-alla 1200 m kõrguselt merepinnani.
Võtsin siis minagi pakkumise vastu minna Norra. Aprilli lõpp ju. Homme on esimene mai. Lumi ja jää peaks olema minevik. Aga 200 km peale Oslot algas talv. Lumised seinad olid rekkast kõrgemad. Lumi oli matnud kõik majad pea räästani enda alla. Puud täiesti raagus. Linnulaulust rääkimata. Ja nii sadu kilomeetreid. Vahel sai küll alla tuldud, kus mõnigi hiirekõrv juba paistis, aga üleval oli talv. Sada kilmoeetrit enne Bergenit oli mul vaja kitserada mööda sõita alla fjordi äärde. No ei mahu mu rekka tee peale. Vastututulijad on aupaklikud, kõik peatavad kinni ja tagurdavad. Õnneks ühtegi omasugust rekkat vastu ei tulnud. Võib-olla oleks ise pidanud siis tagurdama ja laiemat teed otsima. Aga all oli suvi. Soe, 18 kraadi tõeline turisti tee. Norras mageda vee puudust ei ole. Kallab koskedena seda igalt poolt alla. Ilus oli lumised mäed ja värske suve alguse loodus ja igalt poolt voolav vesi.
Aga poes oli küll valus kogemus. Kui Rootsis on enamus toiduaineid sama hinnaga kui Eestis, siis Norras võtab hinge kinni. Kindlasti on neil suured palgad, mis kannatavad osta, aga minul küll ei kannatanud.
Aga homme on esimene mai ja olen ka siis mina kohaliku töörahvaga solidaarne.