Volbriöö

Minu jaoks tuleb kevad kuidagi tükati. Taanis on kõik hiirekõrvades, nartsissid õitsevad, kuidas jaksavad. Võilikked ka arvavad et on paras aeg maa kollaseks teha. Rootsis aga on ainult rohi veidi roheline. Praegu loksun laevaga ühest saarest mööda, kus tehakse rannal volbrilõket. Peatasin minagi auto eile mitu korda kinni, et minna jõe äärde lõket teha. Aga jäi ikka tegemata. Mitte et kardaksin. Olen teinud lõket metsas Saksamaal. Olen teinud Sveitsi mägedes, olen lausa kiirtee ääres lõkke peal süüa teinud. Igal pool on lõket tehtud, Olgu see Prantsusmaa, Hispaania või Itaalia.
Lõke käib minuga kokku. Aga näe, kuidagi üksi ei viitsinud. Oleks veel, et oleks midagi lõkke peal küpsetada. Aga seda ka ei olnud. Mudugi olen varemgi ajanud rekka metsa ja üksi rekka kõrval lõket teinud. Aga Rootsis, näe, ei saanud asjaga hakkama. Kas vanaks olen jõõnud? Sellest vast on kolm aastat tagasi, kui Põhja- Norras üritasin lõhest teha lõkke peal miskit söödavat. Nüüd aga mis sest lõhest, kui kaks korda nädalas saad rootsi lauas lõhet süüa nii palju kui jaksad. Praegu mõtlen, et oleks võinud ikka lõket teha. Aga eks selliseid päevi Rootsis tule veel edaspidi, kus mitte midagi teha pole.
Aga miks Volbriöö. Selge see, et kõikide Volbrite nimepäev. Aga ei tunne ühtegi Volbrit. Voldemari ka mitte. Vollit ka. No ei tule ühtegi meelde.
Soome jah, panevad pidu kuidas jaksavad. Rootsi laev on küll rahvast täis (arusaamatu minu jaoks, mis häda neil ikka sõita kehva suusailmaga), aga padujoonud ei ole veel üksi. Ilmselt vara veel.
Mis siis meenutada Aprillist. Lumi sulas.Vesi uputas. Maa värises, vulkaan purskas, Katriina möllas, naftaplatform läks tossama ja toru laseb kolmest kohast naftat merre. Uudiseid ju oi, kui palju. Ega nad kõik nii halvad polegi. Midagi ju toimus. Suurvesi on alati olnud väetiseks maale, Külm talv on hea olnud loodusele, Island sai tasuta väetist põldudele. Loodusõnnetustega saavad ju paljud inimesed tööd. Tore seegi.
Mai on tulekul. hakkavad õitsema kirsid ja õunapuud, toomingad ja kullerkupud. Nurmenukud ja igasugu õrnad kevadlilled. Lilleilu tõstab kulmud kõrgele-kõrgele. Kevade…….
Ja sünge Volbriöööö…………….