anda või võtta

Tihti on mingil üritusel kole igav. Lähed kohale, nagu midagi ei toimu, kõik venib ja venib. Sadu toredaid inimesi on kohal aga miskit nagu pole. Tulin tänagi mõttele, kui läksin lauluharjutusele, kus pidi olema 500 lauljat. Kas tulin midagi saama või midagi andma. Või ei teinud ei seda ega teist, lihtsalt olin. Vist ongi nii, et paljudes kohtades ei käia ei saamas ega andmas, vaid lihtsalt veetakse ennast kohale.
Eile urgitsesin ühelt sugulaselt, miks talle meeldib kalal käia. Urgitsesin mis urgitsesin, aga ei saanud miskit selgeks. Ei saanud mina aru, miks ta kalal käib.
Täna küsisin ühelt kenalt daamilt, mis on tema suurim hobi. Tema ütles, et see on leeritundide pidamine. Mina ajasin silmad suureks. Sõta Tallinast omal kulu 80 kilomeetrit, siis hakata noortele selgeks tegema seda, millest mina pole 50 aastaga sotti saanud.
Televiisorist näidati meest, kelle hobi on logodega pastakate kogumine. Istub kodus ja teised saadavad talle pastakaid.
Miskipärast arvatakse, et inimene elab täisväärtuslikku elu siis, kui tal on hea töökoht, töö mis meeldib ja tal peab ka olema hobi. Kui ei ole hobi, hankigu endale. Leidsin enda sahtlit koristades oma vana CV. Seal oli koht ka hobide jaoks, leidsin minagi et mul on olnud hobid.
Ei hakka isegi mõtlema, kas praegu on töö või hobid………
Aga homme on päev. Eks proovin siis mõelda, kas sel päeval olen andja või võtja. Või veeretan niisama päeva mööda.