hiapaania

Kunagi kooliahast tuleb meelde H tähe harjutus.  Kui esimest korda Hispaaniasse sattusin, siis mõtlesin, et mis hoovihma sajab Hispaanias. Vaid kõrbenud maa ja kõrbenud rohi.   Olen veel palju kordi Hispaanias olnud, aga vihma nagu polegi.  Aga Hispaania on suur maa.  Kui oled põhjas, Bilbao või Saint Sebastiani juures, siis loodus on kohe teine. Siin peab vihma sadama.  Kui  terve saksa ja prantsusmaa leekis päike, siis Hispaanias tabasid  tõesti hoovihmad. Käisin täna mägedes. Jõed on kenast üle kallaste ja kihutavad mis kole.  Oli mul kuri plaan sõita jõge mööda kummisüstaga alla.  Aga minu julge süda läks jõge nähes araks.     Pidasin endaga lumesõda. käisin mitmed kloostrid veel läbi ja mõnes krikuski vilksamisi. Miks ma seda kirjutan, ega ma pole mingi reisikirjakirjutaja.  Eks ikka ole ka sellel oma osa.  Tahan lihtsalt seda, et kasvõi kahekesi on lõbusam kooserdada ringi.  Üksi, on kuidagi nadi.  Ei ole see inimene nii egoist midagi.

   Kunagi kauges nooruses mõtlesin, et küll oleks tore, kui jõuaks kunagi mägedesse, kus liustikud ümberingi,  kus mägijõgi sulistaks muusikat.  Küll seal oleks pikalt ja mõtleks elu üle järele. Jõudsin, siis ka mina, sinna imeilusale aasale,  panin koti maha, piltilus koht.  võtan oma raamatu välja, loen tunni, loen kaks.  Pikutan, vahin taevast.   Aga kolme tunni pärast on nii siiber kui siiber seal olekust.  Kott selga ja edasi.

   Täna niisamuti, mõtlesin, et mis ma ikka seal linnas vedelen. Sõitsin oma rekkaga nii kõrgele mäkke kui kannatab.  Parkisin imeilusa vahutava jõe kaldale lumiste Pürenee mägede vahel.  Mõtesin, et siin vedele oma paar päeva. Käin mägedes ringi, vahin lilli ja taevast.   Kolm tundi pidasin vastu ja hakkasin kirikuid ja kloostreid ümbruskonnast otsima.  Rahvas vaatas päris naljakalt. Ega ükski rekka vist pole neid külastanud.

Siit Santiago de Compostelani näitab 700 km.   Aga palverändurid on teel.  Lähevad kõik üles suunas. Vaatasin neid ja mõtlesin, et mis oleks kui läheks vastassuunas. Nii et hakkaks Santiagost peale.  Aga mis paneks siis kuid viisi jala kõndima. Kõnniks päeva ja aitaks naljast küll.

Et midagi teha peab suur sund olema.   Eesmärk olema.  Kui on suurem eesmärk, küll siis saab ühe koha peal oldud, kui eesmärk palverännak, küll saab ka kaks kuud käidud.  Aga hea on kellegiga koos käia. Kuigi üksi kõnnib ka.

One Response

  1. inimene vajab teist, armast inimest, ja väga armas, kui seda välja julgetakse öelda…
    eilsel Esa Saarineni loengul olevat kõlama jäänudki lootus, ma armastan oma abikaasat just nii nagu ta on ja ei kavatse sellest taganeda.
    meie koori noorte kommentaar pärast viimast laulmist, Maarja oli veidi kurb nagu ikka siis, kui Peeter ära…
    Hoidke ikka üksteist!
    vilja

Leave a comment