Kevad ju

Sajab, on inglismaa.  Inimesed paksult riides. Aga kirsid õitsevad ja puud on läinud roheliseks. Ega see minu viga ka ainult ei ole, et kevad tore aeg on.   Midagi sünnib, midagi tärkab, rämpsu ja prügi on eruoopas igal pool, aga see ei häiri. Sest loodus nõuab tähelepanu.

Käisin nädal aega tagasi Hide Parki räääkijate nurgas. Ilm ei olnud parim just õues olemiseks. Oli ju torm veel.  Aga koos oli nii sadakond inimesi. Aga maailm on läinud muslimite pärast kreeni.   Kui kunagi vanasti venemaal oli nii, et kes kõige kõvemini karjub, sel on õigus, siis Hide pargi nurgal   tundus samuti.  Muslemid,  või nagu Marco Polo ütleb, saratseenid karjusid mis jaksasid. Kui keegi Jeesusest hakkas rääkima, võttis saratseenide kisakoor kohe ta maha. Ega minulegi jäänud muud mälestust sellest paigast,  kui Only One…………………………

Päikesekummardaja jäi lahjaks.   Seletas muudkui seda et päike on jumal jne.  See jumal paneb lõpuks paugu, muutub hästi suureks, aga lõpetab oma eksistentsi väikese kääbusena.  On see mõni jumal või asi.

Üks kuulutas et Everything is OK.    Muidugi on.   Kui ameeriklaselt küsitakse kuidas on, siis ta ütleb ka siis, kui pool kere on läinud OK.   Lõpuks ongi kõik OK. Oleneb kaugelt vaadata. Mida kaugemalt seda rohkem OK. Hästi kaugelt on ilus helesinine planeet. 

Eks ta ole, inimesi igal pool ja rõõme ja muresid ka.  Elu aga on ilus ja kevad annab kohe silmadele sära juurde.