Üksiolek ja üksikvangistus

  Üksikvangistust peetakse kõige karmimaks vanglareziimiks. Mõned päevad juba üksi, pidi psüühikale laastavalt mõjuma. Paljud inimesed aga elavad üksi.  Üksi metsakohas, üksi paneelelamus. Mäletan kord läksime ühele perele külla, kes elab paksu metsa sees.  Mõtlesin,  et teeme neile head, on neil seltsigi seal.  Aga pereema lahkus kohe meie tulles ja läks üksi teisele korrusele.  Mees vabandas, et näe naine tal selline, et tahab üksi olla.                                                                           Üksi saab olla ilma probleemideta väga hästi.  Ainult peab piisavalt ennast ka armastama, endaga ära leppinud olema ja õppinud ka ennast veidike tundma.   Mina olen palju üksi, nädalaid viisi.   Näen küll inimesi enda ümber, aga neil on omad elud, ja minul oma rekka.  Praegugi istun   kahe Datel kompanii vahel, kus leidsin interneti. Ega inimesi siin ümber ei ole. Inimesed inglismaal on sel kellaajal kodus.     Rääkisin täna hommikul ühe Leedu rekkajuhiga, mis on temal kõige halvem külg selles ametis.  Kuidagi tuimaks läheb, midagi enam ei huvita, kuhugi ei viitsi minna, teed oma sõidud ära, ja siis lihtsalt oled.          Aga kas muu töödega pole sama.   Muu töö ei vii küll Strassburgi, Londonisse, Pariisi ja Edingburgi, aga iga töö muutub rutiinseks.   Käisin hiljuti ühest bensiinijaamast läbi. Mees kes seda peab, on kogu aeg leti taga. Ma ei teaks et ta üldse kunagi magab.  Kõik baltikumi ja poola autod tangivad tema juures, sest ta maksab 50 euri iga 2000 liitri tankimise pealt. Autojuhile on see aga suur raha.   Mehel hirmus käive, suured rahad, aga ikka on 20 tundi resigneerunud näoga seal bensiinijaama leti taga.   Kas kuntsniku töö on siis kordumatu. Kas ajakirjaniku mõtted pole kunagi korduvad.   Miks pastorid, kes on aastaid truult oma maakoguduse põldu kündnud, on kibestunud ja rahulolematud inimesed.  Usun, et saab särav isik olla ka lillepoe müüjana ja kalamüüjana.   Saab olla inimene rekkaroolis ja õppejõu  laua taga. Kuigi ei ole kerge nii rekkajuhil ikka seda sama A 40 sõita, nagu õppejõule rääkida tuhandeid korda njuutoni binoomist.  Mina loodan, et mu üksikolek saab kahe nädala pärast mööda. Aga mida teeb pastor, või ülikooli õppejõud. Sealt ei saa ju ära tulla.  Kunagi aga lõpeb kõik töö ja tegemised. Hea on kui meenutame oma tehtud töid ja tegemisi.  Et näe, ma sain hakkama.