energia

Olen lugenud viimasel ajal hunnik tarku raamatuid. Miskipärast on nii, et kui keegi on mingile tarkusele jõudnud, tahab ta sellest raamatu kirjutada. Kui raamatuipoes käid, siis ei jõua ära imestada, mis asju ikka ära tõlgitakse. Kirjutamine on iseasi. Teadlastel on palju tuttavaid ja sponsoreid, kes raamatute kirjutamist rahastavad. Aga tõlkimisel ja eesti keeles väljaandmisel peab olema ju äriplaan. Et tõlkimiskulud ja trükkimiskulud ikka kasumit toodaksid. Väga vähesed friigid teevad raamatuid mingist segasest missioonitundest. Mina aga neid raamatuid ei osta. Kuna olen nüüd madalalalt lendav lind, siis vaatan ainult raamatulette, kirjutan mõned üles ja sean sammud raamatukokku. Aga seal muidugi neid ei ole. Õnneks on raamatukogudes palju teisi raamatuid. Nii ongi tore, et tahan teaduslikust toitumisest lugeda, aga loen kuidas kosmiline energia mõjutab ja muud sellist.
Tegelikult on tore, et raamatuid tõlgitakse ja välja antakse. Tore, et mõni satub ingliskeelset raamatut lugedes vaimustusse, et just see on see raamat, mida eestlased vajavad ja kindlasti ostavad. Olen küsinud paljude tuttavate käest, kuna nad viimati raamatu ostsid. Ega polegi ostnud.
Seega ma ei teagi, kust energia ikka mulle tuleb. Kas ainult kaloritest, mida söön. Või kuskilt veel. Kas ameeriklased söövad kaloritega end paksuks, või on mingi muu energia veel lisaks neile selleks.
Istun tornis ja vaatan rõdu pealt inimeste askeldamist. Rahulikult kõnnivad nad tänaval. Autodki ei rabele vanalinnas ringi. Päike tuli ka laisalt pilve tagant välja, linnul jäi vidistamine pooleli. Aga lõokesi ei ole vanalinnas.
Tore et üldse linnulaul siin kõlab.