Inimest muserdavad konfliktid. Konflitidega on selline asi, et sageli mõlemal poolel on õigus. No vaata kuidas tahes kasvõi Iisraeli -Palestiina konflikti. On õigus nii juutidel kui ka palestiinlastel. Või võtta Vene-Gruusa konflikt. Rääkisin just tornis vene grupiga. Tuli juttu Talvesõjast ja sõjast Gruusia vastu. Ega minu vastuväited midagi ei muuda. Nemad arvavad ikka, et neil on õigus. Samuti arvavad ka grusiinid. Inimese kasvades ja kujunedes tuleb ikka ette konflikte. Kusjuures on väga sageli mõlemal õigus. Lapsed teevad asju vanemate meelest valesti, aga ise arvavad, et teevad õigesti. Liikluseeskirja rikkujal jääb õigust veel ülegi.
Mul on kulunud viiskümmend aastat aru saamiseks, et mitte patud ei rõhu inimest, vaid rõhuvad lahendamata konfliktid. Rõhuvad ka need sündmused, kus mõnemal poolel on olnud õigus. On täiesti väär rõhutada inimeste patusust. On vale rõhutada pattude andestust. Andestama peab kõike. Ka oma õigusest tingitud asju. Andeks tuleb paluda kõike. Andeks tuleb ka anda endale, et alati pole oma õigus peale jäänud. Andestada tuleb endale ka siis kui oma õigus on peale jäänud ja sellega kellelegi haiget teinud. Ega muidu saagi inineme rahu ja lepitust endale, kui pole kõik andeks saanud ja endaga ära leppinud. Ega muidu pole võimalik ennast armastama hakata, kui andestust ei oma. Ega inimesel ei tule naeratus näole, kui on taga lahendamata probleemid ja kui andestus pole täielik.
Aga naeratada tahaks. On ju tore tunne, kui oled unikaalne eksemplar. Mitte kedagi, mitte kusagil pole minu sarnast. Ei ole minu häält kellelgil , ega minu naeratust.
Ma ei pea kõigile meeldima. Aga ma olen ainueksemplar.
Kevad on ilus ja päike on nii soe……..
Mina mõtlesin ükspäev, kuuldes ühe tuttava ootamatult avastatud surmahaigusest, et kui avastad ühel päeval, et sul on jäänud veel loetud päevad ja tunnid oma asju korraldada, siis tuleb andeks anda endale ka see, et kõik andestamata ja lõpetamata konfliktid ei saa lõpetatud. Lihtsalt nii on. Nii on ka ettekannetega, esseedega, testidega ülikoolis – tuleb endale andeks anda, et ei teinud neid sama hästi kui Jumal taevas, täiuslikult. Ja tuleb endale andestada see, et tahan välja näha rohkem trimmis ja sümmeetriline, kuigi tead, et see on tühja tuule tallamine.
Kui nendega kriipimistega end lepitada, siis hakkad armastama jah. Ja mulle tundub, et hakkad lepid rohkem ka teistega.
Lisaks veel et andestada saab ainult see kes pole ise syydi. Kristus pole /polnud syydi ja seega saab tema valatud veri meie eest ainukesena pesta meie syyd.
Kui seda moistad ja teed meeleparanduse, siis saad omale rahu sydamesse ja teadmise et sinu syy on andestatud.
Siis tuleb ka “kevad” inimese hinge.
Vot ongi siin kristlaste puussepanek. Arvavad, et “keegi teine” peab asjad ära klattima ja andestama. Siis tuleb “kevad” ja “rahu” hinge. Võib-olla mingiks ajaks ka tuleb. Aga kui ise ei andesta, ise ei paki asju ära, on rahutus tagasi ja kevadest on saanud ruttu koltunud sügis. Andestamine on sageli ka kahepoolne asi. Aga miskipärast jäävad just haiget tegema, kui teine pool arvab, et tal oln õigus olnud. Ta on ammu selle asja ära unustanud. Mis sest ikka meelde jätta, kui õigus oli. Ega see õige pool ei peagi andestama, mis tal andestada on. Meil on vaja andestada ja maha panna, et teisel tol korral õigus oli. Võib-olla oli minul ka siis natuke õigus, aga minu õigus jäi siis alla.
Ei ole Aivar nii, et meie oleme ainult süüdi, ja keegi teine tahab ilgelt meile andeks anda. Meie peame andeks andma. Meie peale ennast lepitama.
Vot ongi siin kristlaste puussepanek. Arvavad, et “keegi teine” peab asjad ära klattima ja andestama. Siis tuleb “kevad” ja “rahu” hinge. Võib-olla mingiks ajaks ka tuleb. Aga kui ise ei andesta, ise ei paki asju ära, on rahutus tagasi ja kevadest on saanud ruttu koltunud sügis. Andestamine on sageli ka kahepoolne asi. Aga miskipärast jäävad just haiget tegema, kui teine pool arvab, et tal oln õigus olnud. Ta on ammu selle asja ära unustanud. Mis sest ikka meelde jätta, kui õigus oli. Ega see õige pool ei peagi andestama, mis tal andestada on. Meil on vaja andestada ja maha panna, et teisel tol korral õigus oli. Võib-olla oli minul ka siis natuke õigus, aga minu õigus jäi siis alla.
Ei ole Aivar nii, et meie oleme ainult süüdi, ja keegi teine tahab ilgelt meile andeks anda. Meie peame andeks andma. Meie peame ennast lepitama.
Peeter, sa ei lugenud kogu minu kommentaari:
Kui seda moistad ja teed meeleparanduse, siis saad omale rahu sydamesse ja teadmise et sinu syy on andestatud.
Siis tuleb ka “kevad” inimese hinge.
Ma siis veel laiendaks et meeleparadus on see kui sa teed koik oma voimuses et oma kurja heastada. Naiteks kui sa oled kelleltki varastanud siis sa tagastad selle mis votsid ja maksad peale veel et heastada oma kahju. Piiblist voib lugeda et Matteus maksis koigile tagasi 3 kordselt kellelt ta oli liigkasu votnud. See heastamine voib votta palju aastaid kui sa oled palju kurja teinud. Monele tahendab see ka seda et tuleb ennast politseisse ylesse anda ja vangi minna..
See on patu kahetsus millest ma raagin, mitte ainult emotsionaalne valja valamine….
Teine asi on kui sinu vastu on liiga tehtud. Siis annab sulle Jumal joudu et sellest yle saada. Muidu se soob sind seespidiselt ja lopuks valispidiselt- see on topelt kannatus. Alguses kannatad kuna sulle tehti liiga ja siis veel kuna teiene pool tundub jaama karistuseta. See aga ei taheda et see kes on liiga teinud on andestatud- tema kohtu paev on tulemas. Mitte ainult kohtu paev vaid parast seda ka karistus. Ma arvan, et pohjus miks Jumal on neile nii armuline on selles et Jumal tahab anda neile voimaluse meelt parandada ja oma tegu heastada, sest karistus on vaga karm. Iga tegu saab oma palga. Meil inimestel pole lihsalt nii pikka kannatust kui Jumalal.
Võib-olla on sul õigus. Eks sul omad kogemused. Mina tean seda, et igas asjas ei arva, ega pea ennast keegi nii väga süüdi. Varas, kes varastab minult ratta, tal on ju seda raha vaja, mis ratta müügist saada. Tal on täiesti õigus rattaraha saada. Aga kui vahele jääb, siis suurem õigus teeb ära. Elus on enamusel asjadel inimestel õigus. Lapsel jonnida ka. Aga vanemate õigus on suurem ja saadki laksu. Aga sealt algabki olemise tragöödia. suurem õigus ahistab. Inimestel ongi need suurema ja väikese õiguse konfliktid hinges. Palju neid tollipetiseid on. Palju neid vargaid on. Enamus on korralikud. Aga haavad on hinges kõigil inimestel. Seega pean täiesti valeks patususele rõhuda. Aga kui sina pead seda vajalikuks, eks rõhu pealegi.
Koik me oleme kurja teinud. Kuid koik meist ja statististiliselt enamus Eestis pole sellist meeleparandust teinud millest me eelnevas kommentaaris raakisin. Selleks ei pea inimestele Piibliga vastu pead looma et neile selgeks teha mis on oige ja mis ei ole. Koik inimesed teavad, et varastamine, valetamine jne on vale isegi kui nad pole Piiblist midagi kuulnud. Selleparast moistab Jumal ka koikide yle kohut ja karistab ka neid kes Piiblist ei tea, muidugi alles parast pikka armuaega, mis on meeleparanduseks antud.
Mote on aga selles et meil on voimalus teha oigust, sest see on mis teeb meist tugeva isiksuse ja rajab meie elu edukale alusele.
Lisaks veel, et meeleparandus ei ole mingi yhekordne syndmus millest koik muutub vaid pigem elustiil mida sa jargid iga paev.
toon näite minevikust. 30 aastat tagasi olin rahvaga Kamtsatkal. Olime grupi eestlasega Kamtsatka idaosas. Nagu ikka kauplusi ei olnud, toiduaineid ka meil pea midagi. Õhtul, ilma minu teadmata läksid Ülikooli komsomolisekretär ja üks baptistivend küla peale vargile. Virutasid pangetäis kartuleid. Küll olin tige nende peale, mis sest et kartuleid ka sõin. Aga mõtleks, üks usklik ja ülikooli komsomoliboss käisid vargil. Praegu aga järgi mõeldes, olin mina loll, et pahandasin, nemad tegid oma heast tahtest parimat. Oleks võinud veel rohkem varastada.
Kunagi ammu Kriimis olime grupiga ööd viinamarjakasvatuses. Kahetseda pole muud midagi, et kuidagi vähe sõime viinamarju. Ei tule mõtetki minna tagasi Kamtsatkale kllarima, või Krimmi viinamarju tagasi andma. Gorba veel tegi maatasa need viinamarjaväljad. Ei häiri need patuteod mitte üks raas. Pigem vastupidi. Olen siis paadunud kurjategija?
Kui mõnikord on kiire, tahaks Tartust Tallinna ruttu koju saada. Kas siis õige mehene peaks riigituludesse iga kord 6000 krooni kandma.
Nii trahviraha, ausa mehena?
Olen nõus, et vahest mõnda tegelast tabab patukahetsushoog. Aga seda normiks pidada on vale. Aga hingehaavasid õiguste vahelises konfliktis on meil igalühel. Ja aeg annab neid veel juurde, ka homme.
Sa räägid meeleparandusest, ma räägin igapäeviasest andestusest endale ja teistele. Vahe on olemas, aga pole suur ju.
Jah sul on oigus meeleparandus on natuke teine teema kui see mida sa oma artiklis kasitled. Kuid nad on omavahel seotud.
Andesta siis antakse kas sulle andeks. Andestus aga ei tahenda asja unustamist ja usalduse taastamist eelnevale tasemele.